CONFERENCE “Interaction of values and public opinion”

On 14 September 2018 - Kultuurikatel, Black box (Põhja pst 27a, Tallinn)



14. septembril Kultuurikatlas, tähistasime 30 aasta tagust ajaloolist läbimurret kommunistliku ainupartei võimumonopolist  ̶ ERSP sündi, mis avas tee mitmeparteisüsteemile.








19. augustil tähistasime Pilistveres

Eesti esimese demokraatliku erakonna – ERSP

30. sünnipäeva



Vaata fotoalbumit

ERSP 30. Pilistveres



Hea mõttekaaslane!

Et ehitada Euroopat kindlale alusele, ei piisa kaugeltki ühistest majandus-huvidest. Meil on vaja rajada oma tegevus ehtsatele väärtustele, mis võrsuvad iga inimese südamesse kirjutatud universaalse moraali seadus-test. Euroopa, kes vahetab need põhiväärtused eetilise ükskõiksuse ja skepsise vastu, avab end tohututele riskidele ning varem või hiljem näeb taas ilmumas oma mineviku kohutavamaid tonte uuel kujul. Selle ohu vältimisel on kristluse roll vältimatu. Euroopa ühtsuse üks rajajaid Robert Schuman on öelnud, et demokraatia on kas kristlik või pole teda olemas.

Soovime teile sisukaid mõttevahetusi ja inspireerivaid ideid!

Tunne Kelam,

Euroopa Parlamendi väliskomisjoni liige




27.05 2018 kell 11.00 avatakse Tartu Salemi kirikus Mari-Ann ja Tunne Kelami loodusfotode näitus “Vaata - ja Sa märkad”.  Ekpositsioonon avatud juuli lõpuni.








Ootame Teid rahvusvahelisele konverentsile

 E E T I KA versus  REAALPOLIITIKA

 Ühistel väärtustel põhinev rahvusvaheline koostöö ja selle ulatus  

25. mail kell 11.00  Tallinn, Hotellis Meriton Tallinn, Toompuiestee 27


Ettekannetega esinevad ja arutelus osalevad:

Tunne KELAM; Erkki BAHOVSKI; Postimehe kaasautor ja poliitpõgenik Andrei KUZITŠKIN; Urmas REINSALU; Soome kirjanik ja filosoof Jari Olavi EHRNROOTH; Leedu seimi liige Mantas ADOMĖNAS; Trivimi VELLISTE

Vestlust juhivad: Mari-Ann KELAM ja Mart LUIK




Tallinna Jaani kiriku galeriis on juuni alguseni avatud

PEETER SINK  Mälestusnäitus „Värvid igaviku teel“


Näituse avamine 4. mail kell 15.30

Kõik huvilised oodatud 04.05. – 04.06.2018 teisipäevast reedeni kell 10:00-17:00


PEETER SINK (1902-1957) eesti vaimulik, maalikunstnik ja luuletaja.

Kunstnikuna lähtus nii Riigi Kunsttööstuskoolis omandatud juugendlikust stilisatsioonist kui ka 1920ndail levinud ja ositi ka 1930ndail eriti Leedu kunstis juurdunud dekoratiivsest art deco’st.

Tema arvukad maastikuvaated, nii vähesed suuremad õlikompositsioonid, kui enam viljeldud guašš- ja pastellmaalid on enamasti loodud vahetust looduselamusest lähtuvalt, ent ka nendes näiliselt pretensioonitutes töödes avaldub kunstniku tõsine vaimne seisukoht, tavatähendusest avaram maailmatunnetus ja kunstnikule nii sõnas kui visuaalses väljenduses omane poeesia. Täna hindavad asjatundjad Peeter Sinki loomingut Eesti kunstipärandis kontekstis oluliseks ja seda isikupäraselt rikastavaks. 2006 ilmus Jaan Klõšeiko kujundutud maaliloomingu ülevaade „Peeter Sink. Maalid. Paintings“.

Peeter Sink sündis Viljandimaal, Pilistvere kihelkonnas. Ta lõpetas 1919.a. Tallinna Kunst-Tööstuskooli maalikunsti erialal Nikolai Triigi, Ants Laikmaa jt. juhendamisel. Osales vabatahtlikuna Vabadussõjas. Kogenud aastal 1920 usulist ärkamist, loobus Peeter Sink kunstniku karjäärist ning pühendus vaimulikule tööle. Maalimist harrastas ta muu tegevuse kõrval, esinedes oma töödega mitmetel vabariiklikel kunstinäitustel. Tihe sõprus ja koostöö sidus teda läbi aastate oma õpingukaaslase Eduard Viiraltiga, samuti Roman Nymaniga ja Günther Reindorffiga.

Aastast 1923 toimis Peeter Sink rahvusvahelise kristliku noorteliikumise CE (Christian Endeavor) reisisekretärina ning 1926-1932 CE juhina, seejärel Eesti Pühapäevakoolide Allianssliidu reisisekretärina, astus 1938 Euroopa Kristliku Misjoni teenistusse. Peeter Sink andis välja rohkesti vaimulikku noorsookirjandust, sageli tema enda poolt illustreerituna. Kõnemehena oli ta oma aja mõjukamaid äratusjutlustajaid, kelle tegevuse tulemusena puhkesid mitmel pool Eestis rahvarohked vaimsed ärkamised. Tallinnas juhtis Peeter Sink koos Eugen Tanneriga Evangeeliumi Vennaste Ühingu kogudust “Saalem”, mille nõukogude võimud 1949. aastal sulgesid. 1955-1957 oli Peeter Sink luterliku Elva koguduse hingekarjane.

Peeter Sink on loonud kokku üle 500 luuletuse ning umbes sama palju laulutekste, millest paljud on viisistanud tema abikaasa, helilooja Marje Sink. Oma eluajal avaldas Peeter Sink kolm luulekogu: „Sügavuste helid“ (1924), „Kõrveteel“ (1928) ning „Varjude maal“ (1936). Valitseva ateistliku ideoloogia tingimustes oli vaimuliku suunitlusega loomingu kirjastamine võimatu.  

1962. aastal, viis aastat pärast Peeter Sinki enneaegset surma, ilmus Torontos tema luulevalimik „Rännutee laulud. Peeter Sinki 100. sünnipäeva puhul ilmus kirjastus „Logos“ väljaandel tema esimene ülevaatlik luulekogu „Taeva vari“.


Lisainfo:

Erkki Juhandi

erkki.juhandi@eelk.ee

5517777                                                                                         Avatud T-R 10-16



100-aastane Eesti Vabariik on enam kui poole oma ajaloost elanud võõra võimu all – iialgi alistumata, osutades vastupanu.

Stockholm oli välisvõitluse olulisemaid keskusi. Suur psühholoogiline ja poliitiline mõju oli sealsel #Norrmalmstorgil 79 järjestikusel esmaspäeval (märts 1990 – sept 1991) aset leidnud meeleavaldusel – #esmaspäevamiitingutel - kus nõuti väsimatult vabadust Balti riikidele. Rootsi eestlaste juht Peeter #Luksep oli koos oma nimekate poliitiliste sõpradega ( Andres #Küng, Gunnar #Hökmark  ja Håkan #Holmberg ) nende rahvakogunemiste peamisi eestvedajaid.




Eesti 100 ajateljel on olulisemad sündmused meie riikluse ajaloos.

Eesti 100 on kodanike kantud. Läbi eeskuju on võimalik kinnitada arusaamu ja anda kindlust - Eesti riik on kindlalt noorte kätes!






Loodusfotode näitus „MÄRKA, MIS SU ÜMBER. AVALI SILMAGA“

Nordea Kontserdimaja 01.02.-31.03.2018

Kuraator Erkki Juhandi

Tunne Kelam on saanud pildistamisel inspiratsiooni Eesti loodusest. Autor tõdeb: „ Ma hakkasin vaatama, et tavalised looduspildid on küll ilusad, aga need võiksid minna pigem kuskile turismibrošüüri. Ka looduse käsitlemisel on siiski vaja individuaalset lähenemist või tunnetust, seda, mis on just minu jaoks huvitav või mida ma olen selles avastanud. Seetõttu on sel näitusel väga suur osa detailidel ja huvitavatel momentidel.
Eesti loodus on imeline, ta on ürgne. Eesti on unikaalne just selle poolest, et tal on nii palju loomulikku, puutumatut loodust. Väga mitmekesine maa selle poolest. Territooriumilt Belgia- suurune, aga Eestis on üllatav rikkus loodusvormides: metsade kõrval nii palju järvi,
künklikke maastikke, soid, ülimalt mitmekesine rannajoon, pankrannikud, liivarannad, kivised, soised rannikud. See on tõesti niisugune väärtus, millele tasub tähelepanu pöörata nii meil endil, kui ka neil, kes Eestit külastavad.
Me oleme harjunud mõtlema, et meie ümber peab olema midagi erakorraliselt ilusat – kas või imeline päikeseloojang –, aga tegelikult on igal ajamomendil midagi märgata. See ongi see, mis teeb elu huvitavaks. See oleneb lihtsalt tähelepanuvõimest, võimest keskenduda mingisugusele momendile. Eks see eristab tavalist, hajutatud tähelepanu sellest erksast nägemisest, et maailm on tegelikult väga rikas, huvitav. Nägemine sõltub väga palju meie enda vaimsest hoiakust.
Loodus on see, mis on loodu. Keegi on loonud looduse. Loodus ise annab tunnistust Jumalast, oma Loojast. Just see ilu ja mitmekesisus peaks selle mõtteni viima. Seda näevad inimesed, kes on avatud ja kes ei ole oma kitsaste mõttemallide kütkeis.“
Nordea Kontserdimaja näitusel on eksponeeritud 36 fotot, mis on pildistatud viimase paari aasta jooksul. Pildid on detailirohked ja lisaks looduse aastaringile leiab neis ka autorit paelunud arhitektuurseid elemente. Tunne Kelam on fotograafina tunnetanud, märganud ja jäädvustanud Looja loodud ilu, sellest annab tunnistust ka näituse pealkiri „Märka, mis su ümber avali silmaga.“

Erkki Juhandi
Näituse kuraator
551 7777
erkki.juhandi@eelk.ee



PEETER LUKSEPA MÄLESTUSKONVERENTS - MIS ON ÜHE INIMESE VÕIMUSES?

Peagi saja-aastaseks saav Eesti Vabariik on enam kui poole oma ajaloost elanud võõra võimu kanna all – iialgi alistumata, vaid igal võimalikul juhul aktiivset või passiivset vastupanu osutades.

Ühtviisi oluline oli relvastatud vastupanu, kodumaa metsades ja vastupanu paguluses sinimustvalge lipu all. Aastakümneid kestnud välisvõitlus oli ülioluline tegur, mis aitas säilitada Eesti Vabariigi rahvusvahelise tunnustuse ka kõige raskematel aastatel.

Stockholm oli välisvõitluse olulisemaid keskusi. Suur psühholoogiline ja poliitiline mõju oli sealsel Norrmalmstorgil 79 järjestikusel esmaspäeval (märtsist 1990 kuni septembrini 1991) aset leidnud meeleavaldusel, kus nõuti väsimatult vabadust Eestile, Lätile ja Leedule.

Rootsi eestlaste juht Peeter Luksep (29.01.1955 Stockholm – 8.09.2015 Stockholm) oli koos oma nimekate poliitiliste sõpradega nende rahvakogunemiste peamisi eestvedajaid. Tal olid erakordsed teened kodumaa ja paguluse sidemete tugevdamisel ning kodumaal vabaduse eest võidelnute rahvusvahelise suhtlusringi avardamisel.

Peeter Luksep ei pidanud kunagi vajalikuks särada helgiheitjate valguses. Tema säras sisemiselt. Eesti, aga ka Läti ja Leedu jäävad tema tänuvõlglasteks.

 

Pro Patria Instituut korraldab laupäeval, 27. jaanuaril 2018 Rahvusraamatukogus Peeter Luksepa mälestuseks rahvusvahelise konverentsi MIS ON ÜHE INIMESE VÕIMUSES? Ettekannete ja sõnavõttudega esinevad Peetri kunagised sõbrad ja võitluskaaslased nii Eestist kui ka välismaalt. Konverents püüab ehitada silda demokraatia eest võitlejate ning tänaste kriisikollete vahele.

Konverentsi töökeeled on eesti ja inglise keel, korraldatud sünkroontõlge.

Sissepääs on vaba ja avatud kõigile.

OLETE VÄGA OODATUD!

Lugupidamisega
Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam
Wilfried Martensi Euroopa Uuringute Keskus
Pro Patria Instituut
 
Eelregistreerimine kuni 12. jaanuarini
randpere.marleen@gmail.com

Pro Patria Instituut, Wilfried Martensi Euroopa Uuringute Keskus (WMCES) ja EP saadik Tunne Kelam
 SEMINAR JA KOGUMIKU ESITLUS:
ÜHTSUS VASTASSEISUS Religioon ja ilmalikustumine tänapäeva Euroopas
24. novembril 2017 Korp! Sakala majas, Roosikrantsi 3, II korrus, Tallinn
Reede, 24. november

13:30–13:40   Tervitused ja avasõnad Pro Patria Instituudi juhatuse esimees Trivimi VELLISTE
13:40–14:00   Euroopa väärtused, religioon ja inimõigused Euroopa Parlamendi saadik Tunne KELAM
14:00–14:20 Religioon meie ümber: Liberaalsed versus kristlik-demokraatlikud argumendid religiooni kohast avalikus ruumis Hollandi Avaliku Halduse Nõukogu direktor Rien FRAANJE
14:20–14:35   Avalik usuelu Poliitik ja ettevõtja Peeter VÕSU
14:35–15:30   Vestlusring: Religioon ja ilmalikustumine Euroopas Eesti palvushommikusöögi toimkonna koordinaatori Triin RAITi juhtimisel
Osalevad kogumiku koostaja, Martensi Keskuse (WMCES) vanemteadur VÍT NOVOTNÝ, Rien FRAANJE ja Peeter VÕSU
15:30     Koosviibimine

Töökeeled: eesti ja inglise keel
Registreerimine kuni 22. novembrini kaja.villem@irl.ee või 372 5345 8901




15. septembril
avasid Mari-Ann ja Tunne Kelam Vastseliina Rahvamajas loodusfotode näituse „Vaata ja sa märkad“.
Autorid jagasid huvilistega emotsioone ja piltide tagamaid. Õhtu jätkus Peeter Sink 75 - sünniaastapäevale pühendatud kontserdiga. Täname kõiki kaasalööjaid, esinejaid, ja korraldajaid- eriline tänu kultuurijuht Anneli Lõhmusele.



Estonia: Almost extinguished, sucessfully reborn (2017)

  • Tunne Kelam ja Mart Laar
  • Kujundus Tiina Sildre
  • Toimetanud Kadri Vanem
  • Tõlge ja korrektuur Mari-Ann Kelam
„Estonia: Almost extinguished, sucessfully reborn“ on kogumiku „The Reunification of Europe: Anti-totalitarian Courage and Political Renewal“ Eesti peatüki kaasajastatud versioon. Tekst annab lühiülevaate Eesti okupatsioonist, iseseisvuse taastamisest ja demokraatliku riigi ülesehitamisest rahulikul teel. Kogumik anti esmakordselt välja Tunne Kelami eestvedamisel 2009 aastal Euroopa Parlamendi Euroopa Rahvapartei fraktsiooni poolt.



TUNNE KELAMI LOODUSFOTODE NÄITUS „MÄRKA, MIS SU ÜMBER. AVALI SILMAGA“

Täna pärast jumalateenistust oli Jaani kiriku lõunasaalis Euroopa Parlamendi saadiku TUNNE KELAMI loodusfotode näituse „Märka, mis su ümber. Avali silmaga“ avamine. Möödunud aastal oli samas kohas MARI-ANN KELAMI mõneti samasuunaline fotonäitus „Vaata ja sa märkad“. Näituse on üles seadnud kuraator ERKKI JUHANDI ja see jääb avatuks 3. augustini.
Uurisime Tunne Kelamilt intervjuus kõiksuguseid seoseid vast avatud näitusega.

JAANI KIRIKU FB LEHELE VASTAB TUNNE KELAM:

KAS SEDA NÄITUST VÕIB NIMETADA PARALLEELNÄITUSEKS TEIE ABIKAASA MÖÖDUNUDAASTASE VÄLJAPANEKUGA? TEEMAD ON SARNASED, VAATENURGAD PISUT ERINEVAD ...

Jaa, kindlasti. Me oleme teineteist õnneks pidevalt täiendanud ja tema on mind väga palju õpetanud märkama detaile, märkama mitte ainult seda, mis on ees, vaid ka seda, mis on selja taga. Pööra ümber ja vaata ka sinna – pilt on siis hoopis teistsugune. Ta on õpetanud mind märkama ka kõige pisemaid detaile, huvituma nendest ja nägema väikeste asjade suurust. Ma usun, et see on mulle väga hästi mõjunud. Algul pidi see näitus olema Eesti loodusest – suvisel ajal on see ju väga palju mõeldud ka turistidele. Aga ma hakkasin vaatama, et tavalised looduspildid on küll ilusad, aga need võiksid minna pigem kuskile turismibrošüüri. Ka looduse käsitlemisel on siiski vaja individuaalset lähenemist või tunnetust, seda, mis on just minu jaoks huvitav või mida ma olen selles avastanud. Seetõttu on sel näitusel väga suur osa detailidel ja huvitavatel momentidel.

KUI TE ABIKAASA MARI-ANNIGA KÄITE LOODUSES, SIIS KUIDAS TE ENDA ÜMBER VAATATE JA PILDISTATE?

Me sageli teeme pilte paralleelselt. Kui üks avastab mingisuguse vaatenurga või objekti, siis teine tuleb kohe juurde ja üritab ka teha midagi niisugust. Siis on tõesti huvitav pärast vaadata, mis välja tuli.


KUNA TE PRAEGU OLETE VÄGA PALJU EESTIST EEMAL, SIIS KAS TE MÄRKATE ENDA JUURES KA MINGIT KAUGELT VAATAJA PILKU EESTILE? TE EI OLE TEINUD NÄITUST NÄITEKS BELGIA AASTAAEGADEST, KÜLL AGA NÜÜD EESTI OMADEST. KAS SELLES NÄITUSES VÕIB LEIDA KA TEATAVAT
KODUIGATSUST?

Koduigatsust vast mitte, sellepärast et minu rütm on nädalas nii, et neli päeva olen eemal Euroopas ja kolm päeva kodus – sest kodumaaga peavad Euroopa Parlamendi liikmed olema pidevas kontaktis. Ja ega ma Belgia loodust suurt ei tunnegi. Kuid kui vaadata väikese distantsiga, siis Eesti loodus on kindlasti ehtsam, Eesti on unikaalne selle poolest, et tal on nii palju loomulikku, puutumatut loodust. Väga mitmekesine maa selle poolest. Territooriumilt Belgia-suurune, aga Eestis on üllatav rikkus loodusvormides: metsade kõrval nii palju järvi, künklikke maastikke, soid, ülimalt mitmekesine rannajoon, pankrannikud, liivarannad, kivised, soised rannikud. See on tõesti niisugune väärtus, millele tasub tähelepanu pöörata ka neil, kes Eestit külastavad.


HETK ENNE TEIEGA INTERVJUU TEGEMIST LASTI KLASSIKARAADIOST 
LAULUPEO SAADET JA SEAL HÕISKASID LASTEHÄÄLSED SEGAKOORID ALO
MATTIISENI JA JÜRI LEESMENDI LAULUS „ISAMAA ILU HOIELDES“ ÜHESKOOS: 
„PANE TÄHELE!“ MIDA EESTIS OMA ÜMBER ÜLDSE TASUKS VEEL PEALE LOODUSE MÄRGATA?

Märgata on kogu aeg kõike. Me oleme harjunud mõtlema, et meie ümber peab olema midagi erakorraliselt ilusat – kas või imeline päikeseloojang –, aga tegelikult on igal ajamomendil midagi märgata. See ongi see, mis teeb elu huvitavaks. See oleneb lihtsalt tähelepanuvõimest, võimest keskenduda mingisugusele momendile. Eks see eristab tavalist, hajutatud tähelepanu sellest erksast nägemisest, et maailm on tegelikult väga rikas, huvitav. Nägemine sõltub väga palju meie enda vaimsest hoiakust.


MIKS TEIE LOODUSFOTODE NÄITUS ON JUST LINNA KESKVÄLJAKU KIRIKUS?

Kuna minu abikaasa näitus oli samas kohas, siis pakuti seda võimalust ka mulle. Tookordne näitus oli üllatavalt edukas, külalisteraamatus oli nii palju toredaid sissekirjutisi – seda poleks kunagi oodanud ... Kui mulle pakuti seda võimalust, siis oli see loomulik paik: Jaani kirik ja Vabaduse väljak on ju parim koht, kust inimesed käivad läbi – tingimusel, et kirik on lahti. See juba ise annab mingisuguse tooni või meeleolu. Loodusest pilte tehes polegi vaja mingisugust jutlust, sest kõik targad inimesed on järeldanud ja ka eesti keeles on sõnades see seos nähtav, et loodus on see, mis on loodu. Keegi on loonud looduse. Loodus ise annab tunnistust Jumalast, oma Loojast. Just see ilu ja mitmekesisus peaks selle mõtteni viima. Seda näevad inimesed, kes on avatud ja kes ei ole oma kitsaste mõttemallide kütkeis.




Kelam tutvustab Võru noortele konservatiivset maailmavaadet

Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam tutvustab homme Võru noortele konservatiivset maailmavaadet ja väärtuspõhist poliitikat. Kelam annab Kreutzwaldi koolis ühiskonnaõpetuse tunni, kus räägib valikutest, mida peavad Euroopa liidrid tegema, et tulla toime poliitiliste muutustega muutuvas maailmas.

Ühiskonnaõpetuse tunnis "Mida suudab väike riik Euroopas?" annab ta Kreutzwaldi kooli üheksanda klassi aktiivsele õpilasele Emil Aništšenkole üle kutse külastada Euroopa Parlamenti.

Maavanem Andres Kõiv annab järgneval kohtumisel Tunne Kelamile ülevaate haldus- ja riigireformist Võrumaal.


Pärastlõunal lööb Tunne Kelam kaasa kultuurimajas Kannel toimuval mõttevahetusel „Kui kõver on banaan?“, kus koos kohalike ettevõtlike inimestega püütakse leida tasakaal Euroopa Liidus kehtivate reeglite ja terve mõistuse vahel.

Õhtusel kokkusaamisel Võrumaa noortega arutletakse Eesti ja Euroopa poliitikast. Kavas on ettekanne teemal „Väärtustega elu. Euroopa hing“.





Ootame huvilisi kolmapäeval 

Wilfried Martensi Euroopa Uurimuste Keskuse (WMCES) mõttekodade foorumile NET@WORK Brüsselis, hotellis The Hotel. 

Pro Patria Instituut arutelul kell 15.30-17.00.

The invisible and visible Russian hand in Europe (Venemaa nähtamatu/nähtav käsi Euroopas) - arutleme Venemaa propaganda teemadel. 

Mõttevahetuses osalevad EP saadik Tunne KELAM

rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Kalev STOICESCU ja 

USA Saksamaa Marshall Fondi teadur Nicolas BOUCHET

Vestlust juhib Postimehe välistoimetuse juht Evelin KALDOJA.

Sündmusel on kavas neli pooleteisttunnist paralleelselt kulgevat paneeldiskussiooni, mis keskenduvad paremmõtte arengule Euroopas ja liikmesriikides.




Vagura lamba kostüümis peidab end murdja karu.


 „Karu lambanahas“ 

on esimene põhjalikum ülevaade Kremli rahastatud ja juhitud mõjukanalite tegevusest Euroopas. Kogumik tekitas peale ilmumist laia vastukaja Venemaal ja Euroopas. Uurimus näitab, kuidas kasutades ära Lääne avatud ühiskonna enese vahendeid - eelkõige kodanikuühendusi, levitatakse informatsioonivabaduse sildi all moonutatud ja vaenulikku teavet. 

 Tunne Kelam: „Soovitan seda esimest pääsukest, mis sünges propagandasõjas läbi sumedate desinformatsiooni pilvede valgusesse murrab võtta täie tõsidusega, süveneda ning seda võimalikult laialt levitada.“ 

 Väljaandjaks on Euroopa Rahvapartei mõttekoda WMCES (Wilfried Martensi Euroopa Uurimuste Keskus), tõlge Pro Patria Instituut. 




Eksponeeritud on mustvalged dokumentaalfotod iseseisvumisele eelnenud sündmustest ning portreed olulist rolli mänginud isikutest.

Ootame teid avamisele ja kohtumisele autoriga reedel, 29. aprillil kell 13:00