Vaata Tunne Kelami CVd


Tunne Kelam on üks kuuest Eesti saadikust Euroopa Parlamendis. Ta kuulub Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni. Tegemist on Euroopa Parlamendi suurima fraktsiooniga, kus on  215 liiget. Tunne Kelam on ühtlasi ERP fraktsiooni Büroo liige ning Eesti rahvusdelegatsiooni esimees.

Olles Euroopa Parlamendi väliskomisjoni ning julgeoleku- ja kaitse allkomisjoni liige ning regionaalarengukomisjoni asendusliige on Tunne Kelami tegevusvaldkondadeks niihästi  EL välis- ja

julgeolekupoliitika kui ka regionaalarenguga seotud küsimused. Ta kuulub Euroopa Parlamendi ja USA Kongressi koostöödelegatsiooni põhikooseisu. Lisaks on Tunne Kelam Makedoonia delegatsiooni liige.


Tunne Kelami poliitiline tegevus algas 1972. aastal, mil koostas ta kahe põrandaaluse inimõiguste rühmituse nimel läkituse ÜRO peasekretärile Kurt Waldheimile. See oli üks esimesi süsteemseid dokumente, mis 1970. aastail okupeeritud Eestist mitteametlike kanalite kaudu Läände jõudis. Tunne Kelamil õnnestus luua püsivad mitteametlikud sidekanalid Läänega, kuhu saatis regulaarselt infot inimõiguste olukorrast okupeeritud Eestis, organiseeris haritlaste ringe, kus tegi ettekandeid lähiajaloost, välispoliitikast ja filosoofiast. 


23. augustil 1987 võttis Tunne Kelam osa esimesest Hirvepargi meeleavaldusest ning järgmisel aastal asus ta ühes MRP-AEG grupi liikmetega organiseerima Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei moodustamist. Sama aasta 20. augustil asutatigi Viljandimaal Pilistveres Nõukogude Liidu esimene mittekommunistlik poliitiline partei. 


Koostöös Muinsuskaitse Seltsi ja Eesti Kristliku Liiduga algatas ERSP Eesti Vabariigi kodanike registreerimise, algatuse ideelised juhid olid Trivimi Velliste, Tunne Kelam ja Mart Laar. Kodanikkonna registreerimise suureks finaaliks kujunesid veebruaris 1990 Eesti Kongressi valimised.

Tunne Kelam valiti juba enne 1990. aasta valimisi EV kodanike peakomitee esimeheks, märtsis 1990 määrati ta Eesti Kongressi alalise tööorgani – Eesti Komitee – esimeheks. Kelam osales 1991. aastal Eesti iseseisvuse taastanud Kongressi ja Ülemnõukogu vahelise rahvusliku kokkuleppe saavutamisel ja oli 1991–92 Põhiseaduse Assamblee liige. Tunne Kelamil oli oluline roll Eesti rahvusriigi taastamise taotluste tutvustamisel ja neile toetuse võitmisel välismaal aastail 1989–91, samuti Eesti pagulasorganisatsioonide kaasatõmbamisel Eesti Kongressi suunaga. Valitud 1992, 1995, 1999–2003 Riigikogu liikmeks, kümnel korral Riigikogu aseesimeheks, juhtis ta 1992–95 Eesti delegatsiooni Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees (ENPA) ning oli 1994–95 ENPA esimene eestlasest asepresident. 1996. aastal oli Tunne Kelam ka presidendikandidaat. 1997–2003 töötas Tunne Kelam Riigikogu Euroopa Asjade Komisjoni esimehena ning Riigikogu ja europarlamendi ühiskomitee kaasesimehena; 2002–2003 oli ta Euroopa Põhiseadusliku leppe välja töötanud Euroopa Tulevikukonvendi liige.

13. juunil 2004 valiti Tunne Kelam ühena kuuest Eesti esindajast Euroopa Parlamenti, kus tema mitmete saavutuste hulka kuulub ka 2009. aasta aprillis vastu võetud resolutsioon, millega Euroopa Parlament mõistis hukka totalitaarsete režiimide kuriteod.  2014. aastal valiti Tunne Kelam Isamaa ja Res Publica Liidu nimekirja esinumbrina taas Euroopa Parlamenti.


Tunne Kelam elab Viimsis abikaasa Mari-Ann Kelamiga. Ta armastab lugeda, pildistada, muusikat kuulata, klaverit mängida, aiatöid teha. Ta on taimetoitlane ning tegeleb aktiivselt tervisespordiga.