17.12. 2009 Tunne Kelam: Vene kodanikuühiskonna tekkimine on Euroopa ühine asi

17. detsembri hommikul kohtusid Europarlamendi väliskomisjoni, inimõiguste ja arengukomisjonide liikmed värskete Andrei Sahharovi preemia laureaatide Oleg Orlovi ning Ljudmilla Aleksejevaga.

Väliskomisjoni liige Tunne Kelam ütles, et pärast ühist Nõukogude Liidus olemist Balti riigid küll põgenesid sealt, et taastada iseseisvus, kuid ei eemaldunud iial ühistest võitluskaaslastest inimväärikuse ja demokraatia nimel.

Kelam rõhutas Sergei Kovaljovi eelmise päeva pidulikus kõnes esitatud mõtet, et nõukogude inimõiguste liikumine andis olulise panuse nüüdisaegse poliitilise kultuuri kujundamisse, aidates saavutada Lääne poliitilise eliidi irdumise harjumuslikust pragmatismist.
 
Tunne Kelami arvates vajab olukord Põhja-Kaukaasias Euroopa Liidu uue juhtkonna erilist tähelepanu: "Euroopa Liit on kaotanud faktiliselt enesekindluse, et sealset kohutavat olukorda inimõiguste alal paremusele pöörata", ütles Kelam. "Kui puudub reaalne haare ning tipptasemel tahe asjade muutmiseks, siis jäävad vähesed vaprad inimõiguste eest võitlejad veelgi kaitsetumasse seisundisse".

Tunne Kelami sõnul on neid, kes saavutasid mõne inimsusevastaste kuritegude toimepanija kohtu ette toomise karistatud mitteametlikult, kuid see-eest reaalselt surmanuhtlusega.

Tunne Kelam kutsus üles teadvustama laialt levinud teesklemist EL - Vene suhetes.

"Demokraatliku raamistiku olemasolu ei välista võimu kuritarvitamist ega autoritaarseid samme", väitis Kelam. "Praegu on kujunenud tava, kus Vene juhid teesklevad demokraatlikku käitumist ning Lääne juhid teesklevad, et seda usuvad".

Sadade poliitiliselt motiveeritud mõrvade kõrval võib Tunne Kelami arvates kõnelda inimõiguste ja moraalsete põhimõtete pehmest lahustamisest ning lämmatamisest gaasitorudes, mis Venemaad Euroopaga ühendavad. "Venemaal ehtsa kodanikuühiskonna loomine on Euroopa eluline huvi ja kaasvastutus", kinnitas Kelam.
 
Oleg Orlov nõustus täielikult teesklemise poliitika olemasoluga. "Vene esindajad kasutavad sama demokraatlikku fraseoloogiat, kuid mõtlevad sisuliselt midagi muud", tõdes ta. Hoolimata sellest, et ka Vene kodanikuorganisatsioone teadvustatakse EL esinduse poolt kohtumistest, mis Brüsseli ja Moskva vahel toimuvad, ei juhtu midagi - olukord ei parane, vaid halveneb, väitis Orlov.

Oleg Orlovi arvates on vaja Vene võimudele pideva surve avaldamist. Ta oli skeptiline ka Europarlamendi ning Duuma liikmete kohtumiste tulemuslikkuses. Erinevalt Europarlamendi liikmeist, kes on sõltumatud, täidavad Kremli poolt selekteeritud Duuma liikmed valitsuse tahet ning on peaaegu lootusetu veenda neid käituma tõeliste parlamendiliikmetena.
 
Kuivõrd tuntud vene inimõiguste kaitsja Natalja Estemirova mõrvamine langes uue Europarlamendi alguseaega, tegi Tunne Kelam ettepaneku jäädvustada Natalja Estemirova mälestus sellega, et tema nimi omistatakse ühele Strasbourgi parlamendi ruumile.

Fotol vasakult: Euroopa Parlamendi saadik ja inimõiguste alamkomisjoni esinaine Heidi Hautala, Memoriali esindajad Ljudmilla Aleksejeva ja Oleg Orlov ning Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam.
 
Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo, Kadri Vanem, mob: +32 473 485 777