12.07. 2012 Euroopa Parlament arutas küberjulgeoleku- ja küberkaitse raportit

Euroopa Parlamendi julgeoleku- ja kaitse allkomisjon arutas Euroopa Liidu välisteenistuse ja Euroopa Komisjoni esindajate osavõtul Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni liikme Tunne Kelami koostatud küberjulgeoleku- ja küberkaitse raporti kavandit. Kõnealune kavand, mis läbis esimese lugemise, on aluseks parlamendi samateemalisele resolutsioonile, mis kavatsetakse vastu võtta sügisesel plenaaristungil.


Tunne Kelami sõnul on parlamendi esimese kõiki küberjulgeoleku valdkondi hõlmava raporti ülesandeks tõsta järsult teadlikkust kiiresti teravnevatest küberohtudest, tugevdada liikmesriikide koostööd ning motiveerida neid alustama laialdase küberhügieeni alase kodanikuharidusega.

"Küsimus on võidujooksus ajaga," kommenteeris raporti autor.  "Suurimat muret tekitab paljude otsustajate arusaamade mahajäävus tegelikkuses toimuvaist arenguist."

Tunne Kelami väitel taanduvad ettekujutused küberohtudest valdavalt interneti ja infosüsteemide blokeerimise katsetele. "Tegelikkuses on küsimus juba globaalse mastaabi omandanud väljakutseist, mis võivad halvata suurte piirkondade strateegilisi infrastruktuure, põhjustada ühiskonna funktsioneerimiseks vajalike oluliste valdkondade kokkuvarisemist ning muuta järsult riikidevahelist jõudude tasakaalu,"  tõdes raporti autor.

Just seetõttu on esmatähtis Euroopa Liidu  liikmesriikide tõhus omavaheline koostöö, mida peaks koordineerima Euroopa Komisjonis alles ettevalmistamisel olev Euroopa Liidu  küberjulgeoleku- ja küberkaitse strateegia. 

Tunne Kelami hinnangul on 2012 juuniks üksnes kümme liikmesriiki suutnud vastu võtta rahvuslikud küberjulgeoleku strateegiad.  Tema raport soovitab viia see protsess ilma edasiste viivitusteta lõpule ülejäänud 17 liikmesriigis ning Euroopa Komisjonil kujundada hädavajalikud küberjulgeoleku-alase koostöö ja infovahetuse mehhanismid.

"Komisjoni ülesanne on kehtestada koostöö ja infovahetuse kohustuslikud minimaalsed standardid," ütles Kelam. 

Raport soovitab Euroopa Liidu välisteenistusel veel enne Euroopa Liidu küberjulgeoleku strateegia valmimist hakata suhtlemisel kolmandate riikidega sisse viima küberruumi kasutamise häid tavasid, nõudes nende järgmist oma partnereilt.  

Eestlase Ivar Tallo eestvedamisel kümme aastat tagasi Euroopa Nõukogu poolt vastu võetud Budapesti konventsioon on Kelami väitel siiani parim rahvusvaheline normatiivne alus, kuid seda pole ratifitseerinud isegi mitu Euroopa Liidu liikmesriiki. 

Tunne Kelam tõstatab oma raportis teemad, mis vajavad kiiret selgitamist.  Nende hulka kuulub solidaarsusklauslite rakendamise võimalus riikide vastu suunatud küberrünnakute korral, samuti viimasel ajal sagenenud preventiivsed aktsioonid stuxnet ja flame tüüpi viiruste vahendusel ning viimaste üle kontrolli säilitamise probleemid.

"Parlamendi üleanne on tagada mõistlik tasakaal ühelt poolt pahatahtlike ja kuritegelike küberrünnakute tõkestamise ning teiselt poolt küberruumi tohutute positiivsete võimaluste vahel vabaduse ja demokraatia ideede levitamisel," nentis raporti autor. 

Lisainformatsioon: Tunne Kelami büroo, tel: +32-228-37279

 

http://www.eppgroup.eu/

www.facebook.com/tukebro

http://www.europarl.europa.eu/committees/et/sede/home.html