23.01. 2013 30 aastat Euroopa Parlamendi ajaloolisest resolutsioonist Balti rahvaste toetuseks

Kolmkümmend aastat tagasi, 13. jaanuaril 1983, võttis Euroopa Parlament oma Strasbourgi istungil vastu esimese resolutsiooni okupeeritud Eesti, Läti ja Leedu toetuseks.

Sellega reageerisid Euroopa Parlamendi saadikud "Balti Apellile" (23. august 1979), millele alla kirjutanud 45 leedu, läti ja eesti kodanikuõiguste eest seisjat  kutsusid Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ning Lääne demokraatlikke valitsusi üles toetama Balti rahvaste püüdlusi iseseisvuse taastamiseks, mis neilt 1939.a. Molotov-Ribbentropi paktiga vägivaldselt ära võeti.


Euroopa Parlamendi resolutsiooni eestvedajaks oli Saksamaad esindanud kristlik demokraat Otto von Habsburg.  See oli teine ​​katse sellise resolutsiooni vastuvõtmiseks. Euroopa Rahvapartei  (ERP) fraktsiooni kuuluva Tunne Kelami sõnul osutab resolutsiooni tekkeloo uurimine, et  Briti konservatiivi Alan Tyrrelli algatus 1980. aasta algul sumbus poliitilistesse vastuoludesse, mida tekitas kõrgetasemeline Nõukogude surve.

1983. aasta resolutsiooniga mõistis Euroopa Parlament hukka sõltumatute ja erapooletute Balti riikide okupeerimise Nõukogude Liidu poolt ning juhtis tähelepanu tõsiasjale, et USA ning Euroopa demokraatlikud riigid pole tunnustanud Nõukogude anneksiooni seaduslikkust.

Resolutsioon meenutas Eesti, Läti ja Leedu pikka võitlust oma vabaduse eest alates 1940. aasta Nõukogude okupatsioonist ning sadade tuhandete Balti riikide kodanike arreteerimist ja  küüditamist.


Euroopa Parlamendi liikmed kutsusid oma välisministreid üles toetamaks üksmeelselt 1979.a. "Balti Apelli" nõudmisi  ning soovitasid esitada Balti riikide küsimus ÜRO dekoloniseerimise allkomisjonile.  Nad panid ette, et Euroopa Ühenduse valitsused  tõstataksid Balti rahvaste saatuse ümbervaatamise iga-aastastel Helsinki lõppakti järelkonverentsidel.

"Euroopa Parlament oli ainus rahvusvaheline institutsioon, mis reageeris Balti vabadusvõitlejate meeleheitlikule pöördumisele maailma avalikkuse poole, seda ajal, mil suur enamus üleskutse autoreist olid langenud nõukogude repressioonide ohvreiks," kinnitas Tunne Kelam. Tema arvates oli vastuvõetud otsusel oluline poliitiline ja moraalne tähtsus julgustamaks eestlaste, lätlaste ja leedulaste lootusi oma riikide  iseseisvuse taastamiseks. 


Euroopa Parlamendi Balti riikide saadikud saatsid täna välja ühise pöördumise kolleegidele ning rahvusvahelisele avalikkusele, millega kutsuvad üles austama seda ajaloolist aastapäeva kui tähenduslikku ning ja ettenägelikku panust Euroopa solidaarsusse ning meie mandri ühise ajaloo kujundamisse.

Resolutsioonile allakirjutanud Euroopa Parlamendi saadikud:

Laima Liucija Andrikiené, Siiri Oviir, Zigmantas Balćytis, Ivari Padar, Leonidas Donskis, Justas Paleckis, Ivars Godmanis, Karlis Śadurskis, Sandra Kalniete, Algirdas Saudargas, Kriśjanis Karinś, Vilja Savisaar-Toomast, Tunne Kelam, Indrek Tarand, Vytautas Landsbergis, Inese Vaidere, Radvile Morkunaité-Mikuléniené, Justina Vitkauskaite, Kristiina Ojuland, Roberts Źile, Rolandas Paksas, Vilija Blinkevičiūtė,Valdemar Tomaševski

Link Euroopa Parlamendi 1983. aasta resolutsioonile:

1983.a. resolution.pdf