01.06. 2010 Tunne Kelam kohtumisest Iraani välisministriga: Autoritaarsete valitsejate mentaliteet on sama, ehkki meetodid võivad erineda

1. juunil esines Brüsselis Euroopa Parlamendi väliskomisjoni ees Iraani välisminister Manouchehr Mottaki. Väliskomisjoni liikme Tunne Kelami sõnul tekitas minister Mottaki kutsumine parlamenti eelnevalt tugevasti vastakaid suhtumisi.  

Iraani minister pidi koosolekuruumi sisenedes läbima tosina Euroopa Parlamendi liikme piketi, kes kandsid Teherani võimude poolt surnuks piinatud noore naise pilte ning nõudsid hukkamiste lõpetamist.  Euroopa Parlamendi "Vaba Iraani Sõprade Ühenduse" meeleavaldust, milles osales ka Tunne Kelam, juhtis parlamendi hispaanlasest asepresident Alejo Vidal-Quadras.


"Lootus Teherani klerikaalse diktatuuri juhtiva isikuga dialoogi pidada või temalt selgitusi saada tundus juba ette sinisilmne," kommenteeris Kelam.


Kohtumise ainsaks positiivseks tulemuseks võib Tunne Kelami meelest pidada seda, et ükski sõna võtnud kolleeg ei läinud kaasa minister Mottaki ida-eurooplastele hästi tuntud demagoogiaga ning Teherani kõrge esindaja pidi kogema pooleteise tunni vältel parlamendi-liikmete aktiivset survet inimõiguste ja Iraani tuumaprogrammi teemadel.

Kelam tõdes oma sõnavõtu algul, et Iraani ning Euroopa Liidu käsitlus demokraatiast on põhimõtteliselt erinev. "Kui minister Mottaki väitis, et Iraan on Lähis-Ida kõrgeima tasemega demokraatia, kus valimistest osavõtt küünib 85 %-ni ning millele Euroopa peab järele jõudma, siis väitsin, et Nõukogude "demokraatiat" kogenud inimesena tean, et osavõtu protsent võib ulatuda 99,9%-ni, milleni isegi Iraani "demokraatial" on veel arenguruumi," ütles Kelam.


Ta lisas, et Iraani demokraatia küsimus pole mitte protsentides, vaid tõsiasjas, et isegi opositsiooni kandidaatide pääsu nimekirja otsustab kõrgeim religioosne juht, mitte Iraani rahvas.  "Selle tõsiasja kommenteerimisest hoidus hr. Mottaki piinliku hoolega," nentis Kelam.

Pöördudes Mottaki poole, ütles Kelam, et Iraani tuumaprogrammi nagu kõigi muudegi  probleemide lahendamise tähtsaimaks komponendiks on usaldus. "Kuidas Te loodate võita oma välismaiste partnerite usaldust kui Te ise ei usalda omaenda kodanikke," küsis ta. 


Kümned tuhanded Iraani kodanikud on Kelami sõnul peaaegu aasta aega väljendanud umbusaldust praeguse rezhiimi ning möödunud juuni presidendivalimiste ametlike tulemuste vastu.  Teherani võimud on vastanud protestijate läbipeksmise, massiliste arreteerimiste,  piinamiste ja hukkamistega. 


"Üksnes viimase kaheksa päeva jooksul on Iraani võimud hukanud 16  inimest, neist enamuse poliitilistel motiividel,"  kinnitas Kelam. Mottaki väitel on tegemist "käputäie"  protestijatega, kes ei esindavat rahvast. "Nagu nõukogude propaganda ülessoojendatud väljaanne," arvas Kelam.

Eesti saadiku sõnul oli oma realismis väga positiivne hommikul väliskomisjonile esinenud Euroopa Liidu  volitatud esindaja massihävitusrelvade leviku tõkestamise valdkonnas Annalisa Giannella kokkuvõte Iraani suhetest massihävitusrelva leviku keeldu. Iraan on 2009. oktoobrist hoidunud läbirääkimiste jätkamisest, tema avatus kontrolliks  on ebarahuldav ning Teheran poole vastanud peamisele küsimusele - miks on vaja nüüd juba 20%-le rikastatava uraani tootmist üha kiirenevas tempos, kui selle uraani rahumeelseks kasutamiseks puuduvad igasugused tehnilised võimalused?


Ka sellele küsimusele ei andnud Iraani välisminister rahuldavat vastust.


ERP fraktsiooni pressiteenistus, Kaja Sõrg, GSM : +32476541013  

www.eppgroup.eu