Läkituses, mis edastati täna USA Brüsseli missiooni minister-nõunik Chris Davisile, avaldavad Balti riikide rahvaesindajad tunnustust USA  70 aastat tagasi algatatud poliitikale, mis ei tunnistanud Eesti, Läti ja Leedu okupatsiooni ega järgnevat annekteerimist Nõukogude Liidu koosseisu seaduslikuna. 

Tunne Kelami, Eesti esindaja Euroopa Rahvapartei rühmas sõnul oli tookordse riigisekretäri kohusetäitja Sumner Wellesi 23. juulil 1940 avaldatud seisukoht põhimõttelise tähtsusega Balti rahvaste tulevikulootuse jaoks.

"Selle seisukoha üle võivad Ühendriigid ka täna õigustatult uhked olla", ütles Kelam. 

USA  valitsus deklareeris tookord, et Ameerika rahvas on vastu röövellikule tegevusel, kus iganes see aset ei leiaks  ning väitis, et sellise tegevuse tagajärjel hävitatakse teadlikult kolme väikese Balti vabariigi poliitiline iseseisvus. 

USA asetas tookord Nõukogude Liidu samasse kategooriasse  Saksamaa, Itaalia ning Jaapaniga, kelle röövvallutusi Ühendriigid keeldusid tunnustamast.  

Tunne Kelami veendumusel oli eriti tähtis see, et Balti riikide diplomaatilised esindajad säilitasid oma seisundi  Washingtoni diplomaatilises korpuses.

"Seda tuleb pidada põhimõttekindla poliitika erakordseks saavutuseks," ütles Kelam.  "Vaatamata pragmaatiliste kaalutluste hiiglaslikule survele jäid Ühendriigid poole sajandi vältel truuks oma seisukohale, mille järgi Balti riigid polnud seaduslikus abielus Nõukogude Liiduga.  See seisukoht aitas Eestil, Lätil ja Leedul õige hetke saabudes taasiseseisvuda riigiõigusliku järjepidevuse alusel".

Läkituses väidetakse, et USA ja nende eeskujule järgnenud teiste demokraalike riikide mittetunnustuspoliitika sundis Kremli valitsejaid mitmel juhul ilmutama teatavat ettevaatlikkust ja paindlikkust Balti riikide osas, mis pidurdas venestamise ning rahvuskultuuride mahasurumise kavasid ning aitas võita aega.