19.05. 2010 Eesti eeskuju võib olla lootuse märk eurotsooni tulevikule

Euroopa Parlamendis arutati täna Komisjoni ja eesistujamaa Hispaania osavõtul uut euroala laenamisinstrumenti ning Euroopa 2020 strateegiaga seonduvat. Komisjoni esindas rahandusvolinik Olli Rehn, kes tõstis oma kõnes esile Eesti saavutusi eurotsooniga liitumiseks.  Rehn osutas tõsiasjale, et kui euroala liikmete keskmine võlakoormus on 75%  rahvatulust, siis Eesti võlakoormus on kümme korda väiksem - 7,5%.


Eesti saadik Tunne Kelam tänas volinik Rehni tunnustuse ja usalduse eest Eesti jõupingutustesse.  Kelam kinnitas, et Eesti ühinemine euroalaga ei too kindlasti kaasa keskmise võlakoormuse kasvu.


"Täitmaks kõik Maastrichti kriteeriumid, oleme viimasel ajal toonud siseriiklikult ränki majanduslikke ja sotsiaalseid ohvreid, " ütles Kelam.

 

Eesti saadik avaldas lootust, et niihästi eurotsoonis kui ka väljaspool seda olevad kolleegid suudavad näha Eesti liikmekssaamises positiivset eeskuju.

"Ennekõike saadaks see julgustava sõnumi Lätile ja Leedule, et on mõttekas jätkata pingutamist oma majanduse korrastamisel ning et kõiki eurotsooni kandidaate koheldakse õiglaselt, vastavalt nende edusammudele," väitis Kelam.

 

Tunne Kelami arvates ei saa praegusel hetkel käsitada eurotsooniga  liitumist   privileegina. 

"See tähendab solidaarsuse kohutuse võtmist  ning omapoolse panuse tegemist Euroopa konsolideerimise paketti," ütles Kelam.

 

"Kuid olen kindel, et see on mõlemapoolselt õige otsus," kinnitas Kelam.

"Euroopa saab kriisist üle ainult siis, kui näeme Euroopa Liidus mitte niivõrd võimalust saada, vaid eelkõige võimalust omalt poolt panustada ühise kasu ja ühiste eesmärkide  edendamiseks."

 

Tunne Kelami hinnangul pole eurotsoonis siiani kehtinud avatud koordinatsiooni meetod end õigustanud.  See tuleks asendada siduvate kohustustega.  Euroopa Liidu  uus majanduse taastamise strateegia peab tuginema valdavalt Euroopa ühisinstrumentidele, mitte niivõrd valitsustevahelistele algatustele. 

 

Samas ei tohiks Kelami arvates uute institutsioonide ja reeglitega üle pingutada ega üksnes neile lootma jääda. 

Euroopa tihedam ja usalduslikum koostöö algab Kelami veendumuse järgi sellest, et järgitakse heausklikult juba kokku lepitud reegleid ning täidetakse täies mahus seniseid kohustusi.

Tunne Kelam meenutas, et finantskriis sai alguse moraalsest kriisist, soovunelmate ning nende teostamise instrumentide irdumisest tegelikkusest.  Enne uute institutsioonide sisseseadmist on usalduse taastamiseks tarvis täies mahus ning ilma keerutamata rakendada Euroopa ühinemise aluseks olevad neli põhivabadust.