10.03. 2010 Euroopa Liit vajab kiiremas korras ühist küberjulgeoleku strateegiat
Euroopa Parlament arutas täna Euroopa Liidu välis-ja julgeolekupoliitikat. Väliskomisjoni esimehe Gabriele Albertini koostatud raport käsitles Euroopa Parlamendi rolli Euroopa Liidu eriesindajate ametisse nimetamise ja neile volituste andmise osas, julgeoleku- ja kaitse allkomisjoni esimees Arnaud Danjeani koostatud raport keskendus sellele, kuidas Lissaboni leping mõjutab ühist julgeoleku- ja kaitsepoliitikat. Saadikutele esines Euroopa Liidu kõrge esindaja Catherine Ashton.
Euroopa Rahvapartei fraktsiooni nimel esinenud Tunne Kelam väitis, et Euroopa Liidul tuleb möödapääsmatult etendada juhtivat globaalset rolli. Seda on võimalik teostada üksnes Atlandi-ülese koostöö tugevdamisega, mis põhineb ühistel väärtustel.
"Ennekõike peab Euroopa Liit ilmutama kindlat tahet kujundamaks terviklik strateegia viies võtmelises valdkonnas. Need on ühised strateegiad Hiina, Venemaa, Lähis-Ida rahuprotsessi, Afganistani ja energiajulgeoleku vallas, " rõhutas Kelam.
Eesti saadiku sõnul on ikka veel suureks takistuseks Euroopa Liidu usaldusväärsusele see, et pahatihti ei ole Euroopa Liit kõnealustes valdkondades suutnud ühtset seisukohta kujundada.
"See on peamine väljakutse teile, proua kõrge esindaja, viia tegelikkuses ellu oma tänuväärne avaldus ühtse poliitilise strateegia vajalikkusest ning kollektiivse vastutuse võtmisest, " ütles Kelam Ashtonile.
Olulise punktina tõi Tunne Kelam välja sätte Danjeani raportis, mis kutsub nõukogu ja komisjoni üles analüüsima küberrünnakute ohte ning reageerima selle ala väljakutsetele. "Kübersõda ei ole tuleviku väljakutse, see on muutunud meie igapäevaelu probleemiks, "ütles Kelam.
Kelam kutsus Euroopa Liitu üles töötama kiires korras välja ühine küberjulgeoleku strateegia.
Tunne Kelam tõstatas ka küsimuse loodava Euroopa Liidu välisteenistuse kohta. "Välisteenistuse kujundamine peab tuginema õiglasele geograafilisele tasakaalule. Uute ja vanade liikmesriikide esindajatele tuleb luua võrdsed võimalused välisteenistusse kandideerimiseks. See on mõeldav kvoodisüsteemi rakendamisega," väitis Kelam.
Kelami sõnul on ainult nii võimalik tagada uue välisteenistuse usaldusväärsus ja tõhusus.
Kõrge esindaja Catherine Ashton reageeris positiivselt kolmele Kelami tõstatud probleemile. Ta nõustus, et Atlandi-üleses partnerluses tuleb tugevdada solidaarsust; samuti väitis, et küberrünnakud kujutavad endast tõsist ohtu ning vajavad ühtset reageerimist Euroopa Liidu poolt. Samuti vastas Ashton, et toetab geograafilise tasakaalu põhimõtet ja individuaalsete võimete arvestamist välisteenistuse komplekteerimisel.
