23.03. 2011 Europarlamendis asutati "Inimõiguste ja demokraatia sõprade" ühendus

Tunne Kelam:  See on praktiline vahend järelkontrolli teostamiseks Euroopa Parlamendi otsuste ellurakendamisel.


Euroopa Parlamendis asutati saadikuühendus "Inimõiguste ja demokraatia sõbrad" (Friends of human rights and democracy), mille algatas parlamendi asepresident Edward McMillan-Scott koos inimõiguste allkomisjoni esinaise Heidi Hautalaga. 43 inimõiguste ja demokraatia võrgustikku liitunud kodanikuorganisatsiooni nimel esines Human Rights Watch'i direktor Lotte Leicht.

 

Saadikuühenduse asutamisel osalenud  Eesti saadiku Tunne Kelami sõnul on kaalukad põhjused loota, et saadikuühendus kujuneb aktiivse vastastikuse suhtlemise foorumiks kümnete inimõiguste ja demokraatia valdkonnas tegutsevate kodanikuühendustega.

 

"Meie põhiprobleemiks on seni olnud järelkontrolli nõrkus Euroopa Parlamendi erakorraliste resolutsioonide edasise saatuse suhtes. Parlament võtab igal täisistungil vastu kolm kiireloomulist resolutsiooni, mis käsitlevad aktuaalseid inimõiguste rikkumise ja demokraatia probleeme," ütles Kelam, kes on Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni erakorraliste resolutsioonide töörühma liige. 

"Uus saadikuühendus võiks hakata teostama järelkontrolli selle üle, kuidas Euroopa Parlamendi seisukohavõtud, mis puudutavad inimõiguste rikkumisi üle kogu maailma, leiavad rakendamist Euroopa Liidu välissuhetes ning kajastuvad kriitika objektiks olevate riikide poliitikas," ütles Kelam.

Sama ülesannet võiks saadikuühendus täita Euroopa Parlamendi poolt iga aasta väljaantavate Andrei Sahharovi preemiate mõju kontrollimisel ja võimendamisel.

Kolmandaks tegevusvaldkonnaks võiks Kelami arvates saada kontrolli teostamine selle üle, kuidas Euroopa Liidu liikmesriigid ja institutsioonid reaalselt rakendavad Euroopa Liidu või ÜRO poolt kehtestatud sanktsioone.

Tunne Kelam rõhutas oma sõnavõtus vajadust avaldada pidevat survet Euroopa Liidu  välisesindajatele nii, et inimõiguste klausel, mis on sisse viidud osana suhtlusest kolmandate riikidega, ei jääks formaalseks, vaid et seda kasutataks aktiivselt ning nõudlikult.  Kelam tsiteeris ajakirjanikku Jarmo Mäkelät, kes kirjeldas Euroopa Liidu  ametnike hoiakut suhetes Venemaaga mitte sinisilmsena, vaid realistliku künismina.  Paljud funktsionäärid on juba ette nõustunud hoiakuga, et Venemaal ei aeta asju deklaratsioonide, väärtuste või sõlmitud lepingute raames. Mäkelä kirjeldab EL esindajate jaoks kohustusliku inimõiguste teema tõstmist -  kui see algab, hakkavad teise poole ametnikud lakke või oma kella vaatama ning demonstreerivad iga liigutusega, et tegemist on ajaraiskamisega. Kui EL oma avalduse lõpetab, ei järgne partnereilt küsimusi ega kommentaare. Teema on ammendatud ja siirdutakse järgmise, praktilisema päevakorrapunkti juurde.

"Poliitiline uuenemisprotsess Põhja-Aafrikas ja Lähis-idas osutab, et väärtustest kõrvalehiilimine on ummiktee," ütles Kelam. 

Ta osutas mitmete Põhja-Aafrika uuele poliitikule, kelle jaoks just Euroopa Parlament kehastab Euroopa Liidu usaldusväärsust demokraatlike väärtuste kandjana. "Neile inimestele on eluliselt tähtis see, et keegi võtab deklaratsioone demokraatiast ja inimõigustest tõsiselt," ütles Kelam.

Tuntud Briti liberaal Graham Watson käis välja Euroopa Liidu "eetilise välispoliitika" idee, mis suhtlemisel autoritaarsete riikidega võiks praktilise poliitika kõrval rakendada samasuguseid eetilisi kriteeriume autoritaarsete juhtide suhtes, tehes neile  kitsendusi niihästi reisimisel kui kinnisvara ostmisel ja pangaarvete avamisel.