22.10. 2010 Inimõiguste jätkuvad rikkumised Venemaal heidavad varju EL ja Vene suhetele.

Euroopa Parlamendi täiskogu võttis Strasbourgis vastu erakorralise resolutsiooni "Inimõiguste olukorrast Põhja-Kaukaasias (Vene Föderatsioon) ning kriminaalasjast Oleg Orlovi vastu".

Tunne Kelam, kes on üks resolutsiooni algatajaist Euroopa Rahvapartei fraktsiooni nimel, väitis, et resolutsiooni kooskõlastamise kiirus ning selles sisalduv tugev sõnum kajastab Euroopa Parlamendi kasvavat muret inimõiguste arengute suhtes Venemaal ning laiapõhjalist koosmeelt pühendada neile probleemidele kõrgendatud tähelepanu enne EL - Vene tippkohtumist. 


Kelami sõnul on resolutsiooni taustaks tähelepanekud, mida Europarlamendi inimõiguste allkomisjoni esinaine Heidi Hautala (Soome)  ning parlamendi inimõiguste olukorra ülevaate raportöör Laima Andriekene (Leedu) kogusid külaskäigul Põhja-Kaukaasiasse septembri algul.   Sellele lisandus informatsioon Euroopa Parlamendi Sahharovi preemia 2009.a.  laureaadi ning kodanikuühenduse "Memorial"  juhi  Oleg Orlovi vastu alustatud kriminaalasjast, mille tulemusena Orlovi ei lubata Moskva võimude poolt kodumaalt lahkuda osalemaks Euroopa Parlamendi kutsel järjekordse Sahharovi preemia tseremoonial detsembris.

 

"Juhime tähelepanu sellele, et Oleg Orlov on maailma ühe kõrgemalt hinnatud inimõiguste alase preemia laureaadina Euroopa Parlamendi erilise moraalse ja poliitilise kaitse all ning nõuame Vene ametivõimudelt kõigi takistuste kõrvaldamist võimaldamaks Orlovil Strasbourgi vaba külastamist," ütles Kelam. 

 

Orlovi vastu esitati 2010. juulis kriminaalsüüdistus Tšetšeenia võimumehe Ramzan Kadõrovi poliitilises laimamises, kuna Orlovi väitel on Groznõi president - peaminister Putini kuulekas käsutäitja - poliitiliselt kaasvastutav Memoriali liikme ja tuntud inimõiguste aktivisti Natalia Estemirova mõrvamise eest aastal 2009. 

 

"Euroopa Parlament lükkab kindlalt tagasi kriminaaluurimise algatamise Orlovi vastu ning väljendab veendumust, et Orlovi avaldused on demokraatlikus süsteemis täiesti legitiimsed ega kuulu ei tsiviil- ega kriminaalkorras  sanktsioneerimisele," ütles Kelam.    

 

Parlamendi resolutsioon tõdeb, et inimõiguste jätkuvail rikkumistel on äärmiselt negatiivne mõju Venemaa kuvandile ja usaldusväärsusele maailmas ning et selline olukord varjutab Euroopa Liidu  ning Vene Föderatsiooni suhteid.  

 

Euroopa Parlamendi liikmete arvates on inimõiguste kaitsjate olukord eriti Tšetšeenias, Ingušeetias ja Dagestanis ülimat muret tekitav; nad juhivad tähelepanu, et Põhja-Kaukaasias on 18 aastat pärast sealsete konfliktide algust üha 80.000 sisepõgenikku ning pöörduvad Euroopa Liidu liikmesriikide poole, et viimased tegeleksid tõsisemalt Põhja-Kaukaasiast pärinevate pagulastega, kellest umbes 20.000 tšetšeeni on leidnud  ajutise varjupaiga Austrias.

Link Euroopa Parlamendi resolutsioonile