10.10. 2013 Venemaa majandusmeetmed Leedu vastu ebasõbralik samm EL kui terviku vastu

Euroopa Parlament arutas eile õhtul Strasbourgi plenaaristungil erakorralise punktina Venemaa poolt Leedu vastu rakendatavaid diskrimineerivaid kaubandusmeetmeid.

Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni kuuluva Tunne Kelami sõnul kujunes Leedu diskrimineerimise juhtumist Euroopa Liidu solidaarsuse demonstratsioon. „Ma ei mäleta, et istungisaalis oleks selline üksmeel olnud, kui esmaspäeva pärastlõunal täisistungi alguses, mil ERP fraktsiooni algatus lisada päevakorda Leedu diskrimineerimise juhtum, kiideti heaks praktiliselt kõigi fraktsioonide poolt,“ kinnitas Tunne Kelam.


Eesti saadik tõdes oma kõnes, et tegemist on Venemaa lubamatu survega mitte lihtsalt ühe Euroopa Liidu  liikmesriigi, vaid eesistumist teostava riigi vastu.

„Sellisena saab seda käsitada üksnes ebasõbraliku käiguna Euroopa Liidu kui terviku vastu,“ ütles Kelam, kelle sõnul ei saa toimuvat vaadelda lihtsalt kahepoolse kaubatülina. 

„Käesolev kriis ei tekkinud juhuslikult – eelnevalt rakendas Moskva brutaalset majanduslikku survet Ukraina ja Moldova vastu,“ ütles Kelam.  „Komisjonile on kohustuslik juhinduda oma käitumises Euroopa Parlamendi kahe nädala eest vastu võetud resolutsioonist, mis väidab, et Venemaa poolt kaubandusele rakendatud meetmed on vaid kattevari, mille taga peitub jõhker poliitiline surve.“

 

Tunne Kelam nõudis Komisjonilt spetsiifilist reageeringut. „Kreml tõendas Leedu diskrimineerimise alustamisega veel kord, et tema poliitika Euroopa Liidu suhtes on olemuslikult vaenulik, olles inspireeritud post-imperialistlikust mõtteviisist.“

„Vahetult enne Euroopa Liidu idanaabruspoliitika jaoks otsustavat Vilniuse tippkohtumist on vaja, et  Euroopa Liit  saadaks selge sõnumi solidaarsusest – sellest, et me seisame ühiselt iga üksiku liikmesriigi kaitsel ning samuti nende riikide vabaduse kaitsel, kes soovivad integreeruda Euroopa demokraatiasse,“ ütles Kelam oma kõnes.

ERP fraktsiooni sakslasest esindaja Daniel Caspary väitel üritab Venemaa selgelt torpedeerida Euroopa Liidu idanaabruspoliitikat. „Me ei tohi lubada, et üks väike liikmesriik lastakse sisuliselt verest tühjaks joosta või pantvangiks võtta,“ kinnitas Caspary. Hinnanguliselt kaotab Leedu Venemaa rakendatud meetmete tulemusena iga päev ca 2 miljonit eurot.

Euroopa Komisjoni liige Karel De Gucht nõustus debati lõpul sellega, et Venemaa meetmed on poliitiliselt motiveeritud.  Ta kinnitas Euroopa Liidu kavatsust pöörduda Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) poole, kuid seda ei saa teha kiirustades, kuna asjakohast Euroopa Liidu hagi tuleb hästi põhjendada. De Gucht kavatseb esitada protesti Vene saadikule Euroopa Liidu juures.