06.06. 2013 Küberjulgeolekualane rahvusvaheline koostöö algab ELi kodutöö lõpuleviimisest

5. juunil toimus Brüsselis European Voicei korraldatud kõrgetasemeline küberjulgeolekule
ning selle tugevdamiseks vajalikule rahvusvahelisele koostööle pühendatud konverents.  Ettekandjate hulgas olid digitaalagenda voliniku Neelie Kroesi kabinetiliikmed, Euroopa Liidu (EL) välisteenistuse julgeolekupoliitika direktor Joelle Jenny, Euroopa Küberkuritegude keskuse direktor Troels Oerting, Euroopa internetivõrkude ja informatsiooni-alase  julgeolekuagentuuri ENISA  ning küberjulgeoleku alal toimivate kompaniide esindajad.  Euroopa Parlamenti esindasid küberjulgeoleku- ning küberkaitse raporti koostanud Tunne Kelam ning Andreas Schwab (kes valmistab ette parlamendi raportit Euroopa Komisjoni veebruaris avaldatud küberjulgeolekustrateegia kohta).


Tunne Kelam käsitles rahvusvahelise koostöö väljakutseid  küberjulgeoleku arendamisel. 

Eesti saadiku arvates on tõhusa rahvusvahelise  koostöö eelduseks kodutöö lõpuleviimine. “Eelkõige on vaja kokkuleppele jõuda küberjulgeolekut puudutavate definitsioonide, standardite ja käitumisnormide suhtes,”  väitis Kelam.  Pudelikaelaks on esineja hinnangul jätkuvalt ELi liikmesriikide omavaheline koostöö koos suurte erinevustega riikliku küberjulgeoleku ajakohastamisel.

Samas on Euroopa Komisjoni ja välisteenistuse ülesandeks koordineerida küberjulgeoleku probleeme ELi  välissuhtluses. 

”Parlament soovitab küberjulgeolekuteemade läbivat käsitlemist kõigis välissuhtluse vormides kolmandate riikidega,” meenutas Eesti saadik.  Kokkulepete ettevalmistamisel tuleks Kelami arvates nõuda miinimumstandardite ja käitumisreeglite omaksvõtmist EL partnerriikide poolt.  Mainitud käitumisreeglite praktiliseks aluseks on Ivar Tallo poolt juba kümmekond aastat tagasi koostatud Euroopa Nõukogu nn. Budapesti konventsioon, millega ühinemist tuleks EL partnereilt eeldada.

“Rahvusvaheline koostöö küberjulgeoleku vallas on vältimatu,”  nentis Kelam.  Samas tekitab selles koostöös tõrkeid kahtlus, et mitmed riigid rakendavad küberpotentsiaali intellektuaalse omandi massiliseks varastamiseks või teiste julgeoleku kahjustamiseks.  Nii on hiljuti USA  allikad identifitseerinud Hiina armee küberkeskuse kui ühe küberrünnakute allika.  Kuid sajaprotsendilist tõestust rünnakute sooritajate osas on tänini üliraske esitada.

Tunne Kelam juhtis tähelepanu sel kevadel valminud “Tallinna manuaalile“, mille on koostanud rahvusvaheline küberekspertide rühm.  Manuaal pakub välja käitumisreeglite nimekirja ja nende rakendamise juhised küberkonfliktide korral. 

Tõhus küberjulgeolek, mis tugineb euroopalikele väärtustele ja kasutab oma potentsiaali demokraatia ning vabaduse edendamiseks maailmas on Tunne Kelami sõnul võimalik üksnes tihedas koostöös USA-ga.