05.10. 2016 Küberkaitse nõrgimaks lüliks on inimtegur

27. september 2016

Täna jätkus Krakowis Euroopa küberjulgeoleku foorumi rahvusvaheline aastakonverents.  Esinedes militaarpaneeli diskussioonis, mis keskendus küberohtudele ning hübriidkonfliktidele, tõstis Euroopa Parlamendi liige Tunne Kelam esile kolm prioriteeti


  • Esiteks - vajame selget arusaama, et küberohud on muutunud julgeolekualasest väljakutsest rahvusliku kaitse probleemiks. Demokraatlik maailm peab teostama põhimõttelise muutuse oma poliitilises paradigmas, hõlmates sellesse küber - ja hübriidsõja dimensiooni. Asi ei piirdu sagenevate rünnakutega infosüsteemide ja infrastruktuuride vastu. Olulisemate küber - ja hübriidrünnakute suurem eesmärk on õõnestada demokraatliku õiguskorra aluseid, manipuleerida avalikku arvamust moonutatud informatsiooniga ning juhtida tähelepanu kõrvale reaalseist ohtudest.
  • Teiseks - küberturvalisus saab  rajaneda kõige laiemale mõeldavale julgeolekualasele koolitusele, mis peab algama maast madalast. Niihästi kooliõpilased kui sajad tuhanded ametnikud peaksid saama süsteemse ettevalmistuse kuidas vältida kübersfääri riske.  Inimfaktor on siiani küberkaitse süsteemi nõrgim lüli.
  • Kolmandaks - niihästi NATO kui EL jäävad siiani reageerijate rolli, ehkki küberkaitse alal on saavutatud olulisi edusamme. Ründajad - niihästi riiklikud kui "metsikud" - on demokraatike institutsioonide võimekuse tõusust jätkuvalt ees. Saavutamaks valmisolek, mis võimaldab rünnakuid ennetada, on vajalik küberalase info tõhus vahetus kõigi asjassepuutuvate tegijate vahel. Infovahetus ei tohi piirduda ametnike isiklike usaldussuhetega, vaid peab saavutama kohustusliku riikidevahelise taseme.

Tunne Kelam juhtis tähelepanu vajadusele toetada EL välisteenistuses aasta tagasi asutatud infosõja ja välispropaganda neutraliseerimise struktuuri nimega East Stratcom, mis on alustanud väikese koosseisuga tõhusat tegevust, kuid teeb seda kindla perspektiivita - struktuuri tegevust pikendatakse aasta-aastalt - ning äärmiselt nappide ressurssidega.  Tunne Kelam tuletas meelde, et küberjulgeolekusse ja infosõja tõrjesse mahutatud raha pole väljaminek, vaid tähendab tuleviku seisukohalt olulist võitu ja kokkuhoidu.

2012. aastal koostas Tunne Kelam esimese Euroopa Parlamendi raporti, mis käsitab küberjulgeoleku ja -kaitse väljakutseid terviklikult ning kutsub üles kujundama kõikehõlmav Euroopa Liidu  küberjulgeoleku- ja kaitse strateegia.