06.05. 2015 Lääne esmane ülesanne on täpsustada solidaarsusklausleid asümmeetrilise agressiooni puhuks

22. aprill, 2015

Euroopa Parlamendi suurim poliitiline rühm, Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsioon korraldas 21. aprillil Brüsselis kuulamise EL ning Venemaa suhete hetkeseisust ja perspektiividest.

Tunne Kelam rõhutas sissejuhatavas sõnavõtus rõhutas vajadust saavutada Euroopa Parlamendi liikmete vahel parem informeeritus ning seisukohtade kooskõlastamine suhtumises Venemaa tegevusse. 


Kelam tsiteeris Briti konservatiivi Charles Tannocki kõnet EP väliskomisjoni istungil läinud kuul, kus kogenud Briti poliitik meenutas Vytautas Landsbergise kümmekond aastat tagasi esitatud hoiatusi Putini Venemaa poolt lähtuvate ohtude kohta.  Tannock palus avalikult vabandust, et ta tookord Vytautas Landsbergist tõsiselt ei võtnud, kuivõrd nüüdseks on selge, et Landsbergisel oli õigus.

"Ma loodan, et tänane kuulamine ergutab paljusid meie seast Tannocki eeskujule järgima," ütles Kelam.

Kuulamisel, kus esinesid ettekannetega Euroopa Parlamendi väliskomisjoni esimees Elmar Brok ning ERP  fraktsiooni välispoliitika töörühma juht Jacek Saryusz-Wolski, tunnistati, et Euroopa Liit ei ole pikka aega olnud suuteline või tahteline mõistma Putini juhitud toimunud arenguid. Hoiatusi Vene revanšismi esilekerkimise kohta märgistati aastaid russofoobia sildiga. "Oleme olnud poliitiliselt pimedad ning strateegiliselt arad, " ütles poolakas Saryusz-Wolski.

Tuntud briti ekspert James Sherr, kes esineb ka Lennart Meri konverentsil Tallinnas,  tõdes, et sanktsioonidest mõjuvad vaid need, mis löövad Venemaad  valitseva eliidi kõõluste pihta, kaasa arvatud Venemaa väljalülitamine SWIFT süsteemist. Ometi on sanktsioonide senine mõju olnud märksa sügavam kui Putini kaaskond seda tunnistab. Venemaa infosõda nõuab Läänelt jõulist reageerimist, kuivõrd seal ei tunta veel küllaldaselt taolise sõja eesmärki:  hirmutada infosõja objekt käituma viisil, mis on täielikus vastuolus objekti enda huvidega. 

Wilfried Martensi uurimiskeskuse analüütik Roland Freudenstein toonitas vajadust orienteeruda pikaajalisele väärtussüsteemide vahelisele jõukatsumisele. Kui veel möödunud aasta sügisel hellitati lootusi naasta normaalsete suhete juurde Venemaaga, siis praegu on selge, et probleemid Venemaaga ei lakka enne kui Putin Kremlist lahkub.

Tunne Kelam juhtis tähelepanu riskile, et Putin võib teha katse proovida NATO  usaldusväärsust just Balti riikides.  Kui taoline katse õnnestuks, siis oleks see Putinile oluliseks strateegiliseks võiduks tõestamaks tema väidet, et NATO on pabertiiger ning Lääne solidaarsus rajatud omakasule. "Seepärast on Läänel ülitähtis kooskõlastada solidaarsusklauslid nõnda, et need toimiksid ka ähmastatud, asümmeetrilise agressiooni puhul," väitis Kelam.

Eesti saadik pidas peamiseks arenguks EL realistlikumat hinnangut Venemaa agressiooni suhtes.  Tema arvates jätkub põhimõtteline väärtuste konflikt pikka aega.  Lääne jaoks on oluline mõista, et tegemist pole regionaalse konflikti, vaid revanšistliku agressiooniga, mis pragmaatilise suhtumise korral hakkab puudutama igat Euroopa riiki.