06.03. 2012 Läänemere strateegia ellurakendamise senise tempoga ei saa rahul olla

Euroopa Parlamendi Balti-Euroopa saadikuühendus arutas oma 6. märtsi koosolekul Läänemere strateegia (LMS) elluviimise hetkeseisu ning Taani eesistumise prioriteete Läänemere piirkonnas.


Ettekande pidanud Läänemere piirkonna koostöö eest vastutava Taani diplomaadi Peter Linde sõnul avab LMS ainulaadse võimaluse regionaalse koostöö tõhustamiseks, seetõttu on Taani eesmärgiks säilitada strateegia elluviimise tempo. Linde arvates on vältimatult vajalik Läänemere strateegia poliitiline fokuseerimine ning osalejate vaheline parem kommunikatsioon, mis aitaks tuua esile strateegiaga kavandatud lisaväärtusi. Taani üritab ka kohandada Läänemere strateegia paremini EL 2020 strateegia raamesse.

 

Peakõneleja, endine Taani välisminister ning Balti Arengufoorumi kauaaegne esimees Uffe Ellemann-Jensen koondas tähelepanu Läänemere strateegia tulevikule. Ta asetas Läänemere strateegia Euroopa Liidu suure laienemise konteksti ning kritiseeris teravalt neid, kes praeguse rahanduskriisi oludes hindavad 2004.a. laienemist liig ennatlikuna.

"Niinimetatud laienemisväsimus on tegelikult kattevari õigustamaks poliitilise tahte puudumist," ütles mõjukas Taani poliitik.


Ellemann-Jenseni hinnangul on kodanikualgatusena sündinud Läänemere strateegia praktilise väärtusega instrument saavutamaks paremat koostööd Läänemere piirkonna riikide ja asjast huvitatud osapoolte vahel ning sillutamaks valitsusi ja kodanikke eraldavaid tühikuid.

"Me vajame sääraseid makro-regionaalseid strateegiaid ka teistes EL osades," nentis ta.


Vastates küsimusele, kes Läänemere piirkonna kaheksast riigist on kõige vähem motiveeritud intensiivsemaks koostööks LMS raames, osutas kõneleja enesekriitiliselt oma kodumaale ja Rootsile kui õige enam "hellitatud" riikidele. Suurima väljakutsena tõstis kõneleja esile regiooni energiavarustuse koordineerimise ning energiaturu sõltumatuse tagamise. Selle asemel on astutud "rumalaid samme" nagu kaasaminek Nord Streamiga. 

Taani endine välisminister avaldas lootust, et mitte kauges tulevikus liitub eurotsooniga rohkem riike, nimetades omaenda kodumaad ja Rootsit.

 

Euroopa Parlamendi Balti-Euroopa saadikuühenduse esimees Tunne Kelam ning soomlasest aseesimees Carl Haglund kritiseerisid Läänemere strateegia ellurakendamise tempot, mis nende arvates on pigem langenud.

Tunne Kelami hinnangul on liikmesriikide vahelise koostöö ja koordinatsiooni tõhustamine võtmelise tähtsusega, saavutamaks strateegia põhieesmärki - olemasoleva mitmekülgse potentsiaali baasil lisaväärtuse loomist.

 

Balti-Euroopa saadikuühendus kavatseb Tunne Kelami sõnul aktiivselt osaleda 18.-19 juunil Kopenhaagenis kavandatud LMS foorumil.