19.01. 2016 Luksemburgi eesistumine on heaks eeskujuks Eestile

Luksemburgi äsjalõppenud eesistumise tulemusi analüüsival debatil Euroopa Parlamendis rõhutas Euroopa Parlamendi liige Tunne Kelam, et Luksemburg võttis vastutuse  Euroopa Liidu juhtimise eest hetkel, mil Euroopa pidi vastu astuma oma ajaloo suurimale kriisile.

"Luksemburg  ei nõtkunud ega sattunud paanikasse, " ütles Tunne Kelam. “Vastupidi, ta pakkus professionaalset, usaldusväärset ja isegi elegantset juhtimist, jätkates koostöös praeguse Euroopa Komisjoni presidendiga parimas mõttes junckerlikku traditsiooni."

Euroopa Rahvapartei fraktsiooni kuuluva Tunne Kelami sõnul on väikese riigi võimalus ja eelis etendada jõulisemalt  ausa vahendaja rolli. "Luksemburg on selles suhtes heaks eeskujuks Eestile, kes asub juhtima Euroopa Liitu täpselt kahe aasta pärast. "

Tunne Kelam tõstis esile kolm punkti Luksemburgi eesistumise ajast. Esiteks  saavutati oluline edasiminek küberjulgeoleku vallas - esialgne kokkulepe võrgu ja infoturbe direktiivi osas ning poliitiline kolmepoolne kokkulepe detsembris 2015 andmekaitsepaketi kohta.  "Mõlemad lepped tugevdavad mitte ainult EL küberjulgeoleku baasi, vaid annavad positiivse panuse EL digitaalse ühisturu kujundamisele," väitis Kelam.

Teiseks tunnustas Kelam Luksemburgi suutlikkust saavutada detsembris 2015 üksmeel Vene-vastaste sanktsioonide pikendamiseks, vaatamata tähelepanu ülekandumisele islamiriigi terroristidele. "EL usaldusväärsuse ja välispoliitilise mõju eelduseks on see, et Vene sanktsioone jätkatakse kõhklematult kuni Minski kokkulepete täieliku täitmiseni," ütles Kelam.

Kolmandaks tunnustas Tunne Kelam Luksemburgi poolset tähelepanu pööramist EL reeglite lihtsustamisele, eriti Euroopa struktuuri- ja investeeringufondidele juurdepääsu lihtsustamist väike-ettevõtteile ja väikestele omavalitsustele. "Nõukogu on üritanud lihtsustada ka ühtse põllumajanduspoliitika reegleid. Ometi jääb ka järgnevate eesistujate väljakutseks tõsiasi, et EL ühtse põllumajanduspoliitika nime all eksisteerib tegelikult 28 rahvuslikku põllumajanduspoliitikat, mille ühiseks nimetajaks on see, et nad kõik püüavad raha saada ühisest EL allikast," ütles Kelam. "Selline olukord on ebaterve ning suurendab võimalusi fondide ebaotstarbekaks kulutamiseks."