28.09. 2011 Majandusjuhtimise pakett hoiab ära eurotsooni reeglite rikkumise tulevikus

Euroopa Parlament võttis täna Strasbourgi täisistungil vastu vastu kuuest õigusaktist koosneva majandusjuhtimise paketi ("kuuspakk" ehk "six-pack").

"See seadusandlik pakett ei lahenda käesoleva hetke võlakoormust ega majandus-probleeme, kuid kehtestab õigusliku raamistiku, mis peaks edaspidi ära hoidma eurotsooni reeglite rikkumise, see tähendab üle oma võimaluste elamise üksikute liikmesriikide poolt tulevikus," ütles Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni liige Tunne Kelam.


Vastuvõetud õigusaktide pakett peab tugevdama euro kasutuselevõtuga sõlmitud Stabiilsuse ja Kasvu pakti ning laiendama selle reguleerimisala, vältimaks reeglite rikkumist juba varases staadiumis.

Tunne Kelam kahetseb, et "kuuspaki" vastuvõtmine on veninud kolm kuud. "Euroopa Parlament hääletas parandusettepanekuid 21. juunil ning nõustus suhteliselt karmima versiooniga," ütles Kelam. "Kuid sotsialistide ja vasakpoolsete vastuseisu tõttu lükati lõpphääletused edasi sügisele."


Peamine vastuolu ühelt poolt parempoolsete ja liberaalide ning teiselt poolt sotsialistide ja vasakpoolsete vahel puudutab liikmesriikide eelarve defitsiidi piiramist endiselt 3%-ga. 

"Sotsialistid on soovitanud võimaldada suuremaid defitsiite juhul, kui lisaraha on suunatud majanduskasvu ergutamisele. Parempoolsed ja liberaalid peavad praeguses kontrolli alt väljunud olukorras ainuõigeks finantsdistsipliini tugevdamist, mitte erandite tegemist," väitis Tunne Kelam.


Tänahommikusel debatil olukorrast Euroopa Liidus, mille juhatas sisse Komisjoni president Barroso, rõhutas Kelam, et kõigi sõrmed osutavad praegu Euroopa Liidu Nõukogule. Poliitilise tahte vaegus ning otsuste vastuvõtmise venimine on kahandanud Kelami sõnul usaldust Euroopa Liidu suutlikkusse leida kriisile veenev lahendus.


"Valitsustevahelise meetodi domineerimine viib Euroopa Liidu tagasi, võimalik, et kaosesse. Orienteerumine majandusliidule, mille edasiliikumise kiirust ei pea saama dikteerida kõige aeglasemad, avab Euroopa Liidu jaoks usaldusväärse perspektiivi," kinnitas Kelam.


Eesti saadiku sõnul on kehtestatud Euroopa Rahanduse stabiliseerimisfond kavandatud tegelemaks väiksemate riikide kriisiga. Nüüd, kus finantskriis on nakatanud ka suuremaid eurotsooni liikmeid, tuleks kaaluda vajadust laiendada kõnealuse fondi volitusi.