14.06. 2017 Marshalli plaan - 70 aastat

5. juuni 2017

5. juunil 1947 avaldas USA riigisekretär George Marshall plaani USA valmisolekust aidata sõjapurustuste ja majanduskriisi käes vaevlevaid Euroopa riike majanduse rekonstrueerimise ja demokraatliku arengu teele.Marshalli kava ei piirdunud algses vormis üksnes Lääne-Euroopaga. Plaan hõlmas ka Kesk-ja Ida-Euroopa riike, neutraalseid Rootsit ja Šveitsi ning sõjas vastaspoolel võidelnud Itaaliat ja Saksamaad. Tollal oli Teise maailmasõja lõpust möödunud vaevalt kaks aastat. Kuid rahule järgnes mitmetes riikides sõjaajast isegi rängem majanduslik ja sotsiaalne surutis. Sõjatööstuse toodang vähenes järsult, rahuaja tööstus aga ei suutnud jalule tõusta, tööpuudus ja vaesus lõid ohtliku pinna Moskva poolt toetatud kommunistide võimuletulekule Prantsusmaal, Itaalias. 


Täna, 70 aastat hiljem, on põhjust tõdeda, et Marshalli algatus, ametliku nimega European Recovery Program (ERP), mis kahe aasta võrra ennetas NATO sündi, oli kaugelenägelik ja strateegilise tähtsusega samm sõjajärgse Euroopa majanduslikuks ja poliitiliseks stabiliseerimiseks demokraatlikel alustel. Muide, George Marshalli tunnustati selle eest aastal 1953 Nobeli rahupreemiaga ning 1959 Karl Suure auhinnaga. Ometi ei tohi unustada, et plaani ettevalmistamisega alustas juba Marshalli eelkäija, riigisekretär William Clayton ning planeerimismeekonda juhtis nimekas diplomaat George F. Kennan.Järgnevalt president Trumani allkirjastatud Euroopa Taastamise seaduse alusel anti 16 Euroopa riigile ajavahemikul 1947-53 krediitide, investeeringute ja kaupadena abi 16 miljardi dollari ulatuses - tollal hiigelsuur summa. Abi suunati valdavalt tööstuse, põllumajanduse, taristu ning elamuehituse arengu hoogustamiseks.Iseäranis oluline oli Marshalli plaani abi Lääne-Berliini ülesehitamisel ja sealse majandusarengu käivitamisel.

Panus Lääne-Berliini tugevdamiseks ja stabiliseerimiseks tuli viimasel hetkel - vaid aasta hiljem - 24. juunil 1948 - alustas Stalin oma kurikuulsat Berliini blokaadi.USA seadis abi osutamisele selged majandus-poliitilised tingimused: abistatavad riigid kohustusid stabiliseerima oma vääringud, tuginema poliitikas demokraatliku õigusriigi raamistikule, võimaldama vabade ametiühingute eksisteerimist jmt. Seetõttu jäeti Franco juhitud Hispaania Marshalli plaanist kõrvale, küll aga olid abisaajate hulgas Island, Norra ja Rootsi, Austria, Portugal, Kreeka ja Türgi. Nõukogude mõjusfääris asuvaile Ida-Euroopa valitsustele keelas osalemise Moskva; samuti jäi Stalini surve tõttu kõrvale Soome. Suurimateks abisaajateks olid Suurbritannia (25%), Prantsusmaa (20%), Itaalia (11%) ning Lääne-Saksamaa (10%).Marshalli plaani käivitamine lõi ainuvõimaliku aluse Euroopa majanduslikule ja poliitilisele stabiliseerimisele. Nagu väitis George Marshall, pole ilma elutervete majanduslike struktuurideta mingit võimalust tagada Euroopas poliitilist stabiilsust ega kindlustada rahu.Euroopa Taastamise Programmi tekitatud kergendustundest kodanike hulgas kõneleb asjaolu, et järgnevail aastail anti tuhandetele Saksa ja Briti lastele nimeks kas Harry või George (Georg). Veel täna meenutavad pronksist ERP sildid tuhandeil Lääne-Berliini majadel, millistest allikaist algas nende valmimine.