26.06. 2013 Mihhail Hodorkovski peab oma 50. juubelit vanglas veetma
"Täna on Mihhail Hodorkovski viiekümnes sünnipäev. Kahjuks ei saa ta seda tähistada oma perekonna ja sõpradega. Hodorkovski traagiline saatus näitab mitte ainult erapooletu kohtumõistmise puudumist Venemaal, vaid ka võimulolijate sügaval pesitsevat istuvat hirmu igasuguste väljastpoolt kitsast siseringi tulevate alternatiivide ees,” tõdes Euroopa Parlamendi saadikute solidaarsusläkituse algatajaid Tunne Kelam.
Hoolimata ebaõiglusest ning jätkuvast alandamisest, ei ole Vene võimud suutnud Mihhail Hodorkovskit murda. Ta on muutunud moraalselt tugevamaks ning tema ideed Venemaal demokraatia arendamisest selgemaks. Hodorkovskist on saanud teistsuguse, kodanikusõbraliku ning avatud Venemaa lootuse sümbol. Sellise Venemaa kujunemine võinuks alata juba kümne aasta eest.
Euroopa Parlamendi liikmed õnnitlevad Mihhail Hodorkovskit ja tema peret tänasel juubelipäeval. “Olen veendunud, et tema raske ja sisukas võitlus õigluse nimel pole asjatu ning osutub lõpuks viljakaks, ” ütles Tunne Kelam.
Tunne Kelami sõnul seisab Euroopa Parlament jätkuvalt selle eest, et Hodorkovski õigusi austatakse ning need ka täies mahus oleksid taastatud.
„Hodorkovski saatus ja tema kohtlemine Venemaa ametivõimude poolt on tänaseks muutunud Venemaa kodanikuühiskonna ja õiguskorra seisundi lakmustestiks. Olles tõusnud kõrgemale isiklikust tragöödiast, on temasse keskendunud võimas moraalne potentsiaal. Tundub, et hoopis Putin on muutunud Hodorkovski moraalseks vangiks. Sellepärast kardabki ta Hodorkovskit vabaks lasta. Omakorda Hodorkovskist on füüsiliste kitsenduste kiuste saanud kordades vabam isiksus kui Putin on seda kunagi osanud olla,“ sõnas Tunne Kelam.
Hodorkovski kohtuasi, samuti mitmed analoogilised poliitiliselt kallutatud protsessid, nagu Sergei Magnitski, Anna Politkovskaja ja Aleksej Navalni omad, on regulaarse tähelepanu all Euroopa Parlamendi resolutsioonides, raportites ja sõnavõttudes. Viimane seisukohavõtt sisaldus Euroopa Parlamendi 13. juuni erakorralises, inimõiguste olukorda Venemaal käsitlevas resolutsioonis, mille algatajate hulka kuulusid Tunne Kelam ja Kristiina Ojuland.
