18.05. 2010 Milline on Euroopa Liidu reageering Ukraina langemisele Vene mõju alla?
Eile Strasbourgis toimunud Euroopa Parlamendi väliskomisjoni kohtumisel Euroopa Komisjoni laienemise ja naabruspoliitika eest vastutava voliniku Stéfan Fülega küsis Euroopa Rahvapartei fraktsiooni liige Tunne Kelam, kas ja kuidas kavatseb Euroopa Liit reageerida Ukraina tagasilangemisele Venemaa mõju alla, mis on dramaatilise kiirusega toimunud.
"Iseseisvat ja lääne-orientatsiooniga Ukrainat on peetud külma sõja lõpu suurimaks võiduks Euroopa jaoks," ütles Kelam.
"Venemaa majandusliku ja poliitilise haarde niivõrd järsku taastugevnemist Ukraina üle võib käsitada suurima tagasilöögina Idapartnerluse poliitikale."
Tunne Kelam väljendas muret, et Euroopa Liit pole neile arenguile reageerinud, välja arvatud ühe Komisjoni liikme kommentaar, mille järgi olevat tegemist kahe riigi omavaheliste suhetega.
Komisjoni liikme Füle sõnul ei ole need arengud kindlasti vaid kahe riigi suhete küsimus. Ta väitis, et Euroopa Liidu ja Ukraina partnerluse arengut hakatakse hindama selle järgi, kuidas Ukraina uus president täidab Brüsselis kokku lepitud reformipaketti ning kuivõrd viimane harmoneerub Euroopa Liidu süsteemiga.
"President Janukovitsh on lubanud tihendada suhteid Euroopa Liiduga," ütles Füle.
Voliniku järgi oleneb ka Euroopa Liidu ekspertide grupi lähetamine Ukrainasse lubatud reformipaketi vastuvõtmisest.
Tunne Kelam soovis teada, mis juhtub Euroopa Liidu - Ukraina energia-alase koostööga, pidades silmas, et läinud detsembris kiideti heaks Ukraina ühinemine Energiaühenduse Lepinguga, seda eeldusel, et Ukrainas vastuvõtmisele tulev gaasiseadus on kooskõlas Euroopa Liidu seadusandlusega.
Volinik Füle kinnitas, et selles valdkonnas on Ukraina valitsuse esindaja kohustunud täiemahuliseks koostööks. Voliniku sõnul on Euroopa Liidul mitu instrumenti aktiivse naabruspoliitika läbiviimiseks, kuid lahtisemaks jääb küsimus, kas meil on ühised eesmärgid ning kas Euroopa Liidu liikmed omavahel piisavalt kohtuvad ühiste eesmärkide määratlemiseks.
Tunne Kelami sõnul on volinik Füle asjatundlik ja partnerite suhtes tähelepanelik suhtleja. "Tema vastustest kumas läbi arusaamine probleemist, kuid ta eelistas selgelt püsida Euroopa Liidu - Ukraina suhete liinil, jäädes lootma Ukraina poolt võetud kohustustele," ütles Kelam.
"Venemaa ei varja üldse oma huve kehtestada Ukraina üle majanduslik ja poliitiline kontroll," kinnitas Kelam. "Miks peaks Euroopa oma huve ja lootusi Ukraina suhtes sordiini all hoidma," küsis Kelam, kelle hinnangul on Euroopa Liidul võimalus ja kohus asju õigete nimedega välja ütelda.
"See aitaks negatiivseid arenguid ennetada ning saadaks Ukraina kodanikele signaali, et Euroopa on nende tulevikust aktiivselt ja jätkuvalt huvitatud," tõdes Kelam.
18. mail kiitis Europarlamendi täiskogu heaks Ukraina makrorahastamise abipaketi 500 miljoni euro ulatuses tasakaalustamaks Ukraina eelarve defitsiiti. Euroopa Liidu pakett on täiendus Rahvusvahelise Valuutafondi toetusele ning seab tingimuseks rahade kasutamise läbipaistvuse ja sihtotstarbelisuse.
