10.03. 2016 NATO on valmis kaitsma oma liikmeid ka hübriidrünnakute vastu

23.02.2016

Euroopa Parlamendi väliskomisjoni ning EL rahvusparlamentide väliskomisjonide liikmed kohtusid täna NATO peasekretäri Jens Stoltenbergiga.

Väliskomisjoni  liige Tunne Kelam  kutsus NATO peasekretäri üles jätkuvalt tugevdama NATO paljurahvuselist sõjalist võimekust ja kohalolu Ida-Euroopas. Eesti saadik juhtis tähelepanu asjaolule, et alliansi Ida-Euroopa liikmed paiknevad riskipiirkonnas, kuivõrd eksisteerib võimalus, et Venemaa president Vladimir Putin võiks üritada just seal diskrediteerida NATO võimekust ja usaldusväärsust oma väikesi liikmeid tõhusalt kaitsta.


Tunne Kelam küsis Stoltenbergilt, kas NATO-l on tehtud ettevalmistusi  kollektiivse kaitse rakendamise kohta juhul, kui agressioon toimub maskeeritud kujul, nn hübriidagressioonina.

NATO peasekretär selgitas, et Ukraina stiilis hübriidkallaletungid on NATO jaoks muutunud eriti oluliseks teemaks, kuivõrd see on viis, kuidas destabiliseerida riike ilma avalikku sõda alustamata.

NATO peab Stoltenbergi sõnul olema täiel määral ette valmistatud hübriidkallaletungideks. 

Oluliseks komponendiks peab Stoltenberg varase hoiatuse süsteemi kujundamist, mis tugineks liitlaste hangitud luureinformatsiooni omavahelisele jagamisele.

2017.aastaks plaanib NATO hankida uut tüüpi droonid, mis muudavad tõhusamaks õigeaegse info hankimise potentsiaalsete hübriidrünnakute ennetamiseks.

"Tähtis on alliansi paindlikkus ja võime kiiresti reageerida," tõdes peasekretär. "Just seetõttu oleme kolmekordistanud oma vastulöögijõudude arvukust Ida-Euroopas."

Tunne Kelami sõnul on tähelepanuväärne Jens Stoltenbergi vastus küsimusele küberrünnakute kohta.  NATO peasekretäri hinnangul võib küberrünnak, mis tekitab laastavat kahju ohvriks langenud riigi majandusele, vallandada NATO lepingu 5. artikli rakendamise.