06.04. 2017 Protestidest ei piisa - vaja on EL ühtset strateegiat Kremli suhtes ning konkreetseid aktsioone.

Euroopa Parlament arutas 6. aprillil Strasbourgis kiireloomulise päevakorrapunktina Vene korruptsioonivastaste meeleavaldajate massilist arreteerimist märtsi lõpul.

„Meie sõnum Vene võimudele on, et rahumeelsel meeleavaldusel osalemine on kodanike põhiõigus, mitte privileeg, „ ütles Tunne Kelam, Euroopa Rahvapartei fraktsiooni resolutsioonikavandi autor.   Euroopa Parlamendi resolutsioon mõistab hukka Aleksei Navalnõi ja rohkem kui 2000 korruptsioonivastastest meelevaldustest osavõtnute vahistamise ning kutsub Vene võime üles nende viivitamatule vabastamisele.


Tunne Kelami sõnul on protestid ja pöördumised Kremli poole vajalikud, kuid jäävadki üleskutseteks, kui pöördumistele ei järgne Euroopa Liidu poolseid konkreetseid tegusid.

„EL vajab ühtset strateegiat Kremliga suhtlemisel,“ ütles Kelam.

Kelami arvates on kaks konkreetset meedet, mis avaldaksid reaalset mõju Vene võimude käitumisele omaenda kodanike suhtes.

Komisjon ja liikmesriigid peavad esiteks alustama koordineeritud ja süsteemset aktsiooni Venemaa rahapesu ja illegaalsete hoiuste suhtes Euroopa Liidus, keskendudes eriti musta raha vooludele läbi Euroopa pankade.

Teiseks on Tunne Kelami meelest ülim aeg rakendada Nõukogu poolt ellu Magnitski sanktsioonid, mille nimekirjad on Euroopa Parlament juba ammu kinnitanud. See tähendab Euroopa Liidu ühisnimekirja koostamist Vene ametnike ja poliitikute suhtes, kes vastutavad Vene korruptsiooniga võitlevate aktivistide tapmise ja arreteerimiste eest. 

„Sellesse nimekirja tuleb lülitada samuti need ametiisikud, kes osalesid hiljutistes rahumeelsete meeleavaldajate peksmises ja arreteerimises,“, ütles Kelam.

Eesti oli esimene Euroopa Liidu riik, mille seaduses hakkas kehtima niinimetatud Magnitski nimekirja klausel 2016.aasta lõpus.