28.09. 2010 Tunne Kelam: Kas NATO on küberrünnakute korral võimeline andma ühist vastulööki?
Euroopa Parlamendi väliskomisjoni liikmed ning Euroopa Liidu rahvusparlamentide delegatsioonid kohtusid täna NATO peasekretäri Anders Fogh Rasmusseniga, kes tegi ülevaate EL- NATO suhetest Lissaboni leppe kontekstis. Rasmussen rõhutas, et jätkuvalt alliansi viiendale artiklile tuginedes saab NATO kõigi võimalike ohtude vastu rakendada vajalikke ühismeetmeid. Väliskomisjoni ning julgeoleku- ja kaitse allkomisjoni liige Tunne Kelam tõstatas küsimuse küberrünnakute tõrjumise võimalustest, mida NATO peasekretär uues kontseptsioonis rõhutas. "Kas küberrünnakute puhul ühe liikmesriigi vastu on poliitiliselt ja tehniliselt mõeldav samasugune ühine vastulöök nagu NATO seda ette näeb otsese sõjalise agressiooni korral," küsis Kelam. "Teisisõnu - kas on võimalik NATO ühtse küberkaitse strateegia väljaarendamine, kuivõrd küberrünnakute tõhus tõrje peab toimuma sekundite kui mitte tuhandiksekundite vältel ning liikmesriikide erinevad kaitsesüsteemid seda ilmselt ei võimalda?" Rasmussen tõdes, et küberrünnakud on suurimaid ja reaalsemaid uue sajandi väljakutseid NATO alliansile ning et seda kogeti esmakordselt 2007. aastal Eesti puhul. NATO peasekretäri väitel tegeldakse ühise vastulöögi võimekuse arendamisega, et seda vajadusel anda; samas pidas ta vajalikuks arendada küberrünnakute tõrje suutlikkust niihästi rahvuslikul kui ka NATO ühisel tasandil. Tunne Kelami hinnangul on küberohtude probleem laialdaselt ja teravalt teadvustatud, ometi pole selge, millised on konkreetsed edusammud ja kuidas loodetakse jõuda tõhusa ühiskaitseni. Suurim probleem näib Eesti esindaja arvates peituvat ebapiisavas koostöös asjasthuvitatud riikide vahel. Seda valusat kohta nimetas NATO peasekretär ka vastusena Kelami teisele küsimusele, kuidas on edenenud Euroopa Parlamendi poolt juba kaks aastat tagasi tähtsaks peetud luureandmete koordineerimine NATO ja Euroopa Liidu liikmete vahel. "Siin on takistus silmnähtavalt mõnede liikmesriikide konfliktis, mis säilitab usaldamatuse õhkkonda ja pärsib andmete ühist kasutamist, " arvas Kelam. Rasmussen pidas terrorirünnakute kõrval üheks konkreetsemaks uueks ohuks Iraani kaugulatusega rakettide väljaarendamist, mis juba praegu võivad ulatuda Euroopa südamesse. Ta toonitas eriti NATO ja Euroopa Liidu valitsuste konkreetse koostöö ja rahaliste vahendite kokkupaneku tähtsust arendamaks välja ühtseid süsteeme teeäärsete lõhkekehade avastamiseks ja kahjutukstegemiseks, mis võiksid säästa sadade NATO sõdurite elu.
