13.10. 2010 Tunne Kelam: Lääne ainus võimalus Venemaaga suhete mõtestamiseks on seostada moderniseerimine pluralistliku demokraatia ja õiguskorra taastamisega

12. ja 13. oktoobril toimus Brüsselis Euroopa Uuringute Keskuse (Centre for European Studies) korraldatud esimene Euroopa ja USA mõttekodade ühiskonverents, mille teemaks oli Atlandi-üleste suhete tulevik.

NATO  idapoliitikast pidas ettekande Euroopa Parlamendi väliskomisjoni ning julgeoleku- ja kaitse allkomisjoni liige Tunne Kelam. Eesti saadiku hinnangul on globaalse majanduse ja poliitika raskuspunkt nihkumas senisest rohkem Aasiasse. 


"USA ja Euroopa Liit  koos on lähema aastakümne vältel veel piisavalt tugevad määratlemaks rahvusvahelisi standardeid ja programme, kuid seda üksnes tingimusel, et mõlemad pooled parandavad otsustavalt omavahelist koostööd," väitis Kelam. 


"EL - NATO koostöö, milles mõlemal on võimalus positiivseks komplementaarsuseks, kasutades mõttekalt oma eripära, takerdub lubamatult Türgi- Küprose konfliktile," ütles Tunne Kelam. Tema sõnul pole NATOle kui demokraatlike väärtuste garandile alternatiivi, kuid allianssi tuleb toetada mitte sõnades, vaid tegudes. "NATO usaldusväärsuse ning tema liikmete tulevikuusu tagatiseks on iga valitsuse konkreetne panus kaitsekuludesse," tõdes Kelam. "Välja arvatud USA, ei küüni pea ühegi liikme kaitsekulud enam kokkulepitud 2% -ni rahvuslikus eelarves." 


Tunne Kelami arvates ei saa majanduslangus üha uute ja keerukamaks muutuvate ohtude maailmas olla õigustuseks, et pidada ülejõu käivaks igast dollarist või eurost 2 sendi kulutamist ühisele julgeolekule. USA ning Euroopa Liidu idapoliitikal on tema hinnangul puudu ühisest strateegiast. Kuue post-kommunistliku idanaabri integreerimisel on Euroopa Liit olnud kõhklev ja sisemiselt lõhenenud. 


Nõukogude Liidu lagunemise suurimat võitu antud piirkonnas näeb Kelam iseseisva Ukraina tekkes. See võit on nüüd dramaatilise kiirusega käest libisemas. Osalt on selles kaasvastutav Euroopa Liidu ebamäärasus Ukrainale konkreetse Euroopa perspektiivi pakkumisel. "Atlandi-ülese koostöö tähtsamaid sihte lähitulevikus on toetada Ukraina, Moldova, Valgevene ning Taga-Kaukaasia vabariikide iseseisvust, pakkudes neile konkreetset perspektiivi Euroopa Liidu ja NATO-ga ühinemiseks," kinnitas Kelam.

 

Strateegilises partnerluses Venemaaga jääb just Euroopa Liidu poolel vajaka strateegiast.  Venemaal süvenev kriis võib anda ka midagi positiivset, kuid üksnes siis, kui Euroopa Liit  seostab Medvedevi moderniseerimise programmi, milleks vajatakse Lääne abi, selgelt ja tingimuslikult pluralistliku demokraatia ja õiguskorra taastamisega, arvas Tunne Kelam.  Kahepoolsete suhete pragmaatiline viljelemine Venemaaga Euroopa Liidu ühispoliitikate ja väärtuste arvel on Kelami hinnangul jooksnud ummikusse.    

 

Lisainformatsioon, Tunne Kelami büroo, tel: 0032-228-37279

http://www.thinkingeurope.eu